Keiserlik Aleksandri lütseum

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tsarskoje Selo lütseumihoone XIX sajandi joonistusel
Aleksandri lütseumi endine peahoone Peterburis. Praegu asub seal haldus- ja majanduskolledž "Aleksandri lütseum"

Keiserlik Aleksandri lütseum (vene keeles Императорский Александровский лицей), aastani 1843 Keiserlik Tsarskoje Selo lütseum (Императорский Царскосельский лицей) oli aastatel 1811−1917 tegutsenud aadlikele mõeldud õppeasutus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lütseum asutati 12. augustil 1810 keiser Aleksander I ukaasiga, kuid alustas tegevust järgmise aasta 19. oktoobril. Kuni 1843. aastani asus see Tsarskoje Selos (praegu Puškin), seejärel viidi see üle Peterburi ja nimetati õppeasutuse asutaja auks ümber Keiserlikuks Aleksandri lütseumiks. Õppeasutus suleti 29. mail 1918 Rahvakomissaride Nõukogu otsusega.

Õpilased[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1817−1842 ehk õppeasutuse Tsarskoje Selo perioodil lõpetas lütseumi 286 õpilast.

Direktorid 1811−1917[muuda | muuda lähteteksti]

Keiserliku Tsarskoje Selo lütseumi direktorid 1811−1843[muuda | muuda lähteteksti]

Nr Ametiaeg Pilt Nimi Auaste Märkused
1
1811−1814
Малиновский В.Ф., первый директор Лицея.JPEG Vassili Fjodorovitš Malinovski (1765−1814)
1814−1816
Friedrich Leopold August von Hauenschild (1783−1830) Kohusetäitja
2
1816−1823
Engelgart E A.jpg Georg Reinhold Gustav von Engelhardt (1775−1862) tõeline riiginõunik
3
1824−1840
Портрет Гольтгоера Ф. Г. с сыном Михаилом (1841).jpg Friedrich August Holthoier (1771−1848) kindralmajor (a-st 1829 kindralleitnant)
4
1840−1843
Dmitri Bogdanovitš Bronevski (1795−1867) kindralmajor

Keiserliku Aleksandri lütseumi direktorid 1843−1917[muuda | muuda lähteteksti]

Nr Ametiaeg Pilt Nimi Auaste Märkused
1
1843−1853
Dmitri Bogdanovitš Bronevski (1795−1867) kindralmajor (a-st 1850 kindralleitnant)
2
1853−1877
Пороховников Павел Иванович - Портрет Н. И. Миллера (1879).jpg Nikolai Müller (1809−1889) polkovnik (a-st 1854 kindralmajor, a-st 1861 kindralleitnant) Kohusetäitja kuni 1854
3
1877−1892
Nikolai Alexander Hartmann (1825−1892) tõeline riiginõunik (hiljem salanõunik)
4
1892−1896
Wrangel Ferdinand Ferdinandovich.jpg parun Ferdinand Georg Friedrich von Wrangell (1844−1919) tõeline riiginõunik
5
1896−1900
Feldman Feodor.jpg Theodor Feldmann (1835−1902) kindralleitnant
6
1900−1908
Salomon Alexander Petrovich.jpg Aleksandr Petrovitš Salomon (1855−1908) tõeline riiginõunik
7
1908−1910
Б.Э. фон Вольф.jpg vabahärra Boris von Wolff (1850−1917) tõeline riiginõunik
8
1910−1917
Vladimir A. Shilder.jpeg Woldemar von Schilder (1855−1925) kindralleitnant

Kuraatorid 1843−1917[muuda | muuda lähteteksti]

Nr Ametiaeg Pilt Nimi Auaste
1
1843−1881
Peter of Oldenburg 1812-1881.jpg Oldenburgi prints Konstantin Friedrich Peter (1812−1881) jalaväekindral
2
1881
Fjodor Petrovitš Kornilov (1809−1895) tõeline salanõunik
3
1882−1884
Grot KK.jpg Konstantin Grot (1815−1897) tõeline salanõunik
4
1884−1886
Nikolai Gerard by Järnefelt.jpg Nikolai Nikolajevitš Gerard (1838−1929) salanõunik
5
1886−1889
DurnovoIN.jpg Ivan Nikolajevitš Durnovo (1834−1903) salanõunik
6
1889−1890
Aleksei Aleksejevitš Zubov (1838−1904) tõeline riiginõunik
7
1890−1906
krahv Nikolai Aleksejevitš Protassov-Bahmetjev (1834−1907) ratsaväekindral
8
1906−1916
Alexey Sergeevich Ermolov.jpg Aleksei Sergejevitš Jermolov (1847−1917) tõeline salanõunik
9
1916−1917
Vladimir Nikolaevič Kokovcov.jpg krahv Vladimir Nikolajevitš Kokovtsov (1853−1943) tõeline salanõunik

Tuntud vilistlasi[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Amburger, Erik. Geschichte der Behördenorganisation Russlands von Peter dem Grossen bis 1917. − Studien zur Geschichte Osteuropas. Bd X. Leiden: E. J. Brill, 1966. Lk 485-486 [1].
  • Кобеко, Дмитрий. Императорский царскосельский лицей. Наставники и питомцы 1811−1843. − СПб.: Типография В. Ф. Киршбаума, 1911 [2].
  • Селезнев, И. Исторический очерк Императорского бывшего Царскосельского ныне Александровского лицея за первое его пятидесятилетие с 1811 по 1861 год. СПб.: В типографии В. Безобразова и Комп., 1861 [3].