Valgusmikroskoop: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
Pilt:Microscope Zeiss 1879.jpg|pisihochkant=0.7|„Großes Mikroskop“ von [[Carl Zeiss]]i „suur mikroskoop“ aastast 1879, mille optika arvutas [[Ernst Abbe]]]] |
|||
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2012}} |
|||
[[Pilt:Microscope-letters.svg|pisi|Lihtsa mikroskoobi ehitus:<br> A – [[okulaar]], B – [[objektiiv]], C – ese, D – [[kondensor]], E – esemelaud, F – valgusallika valgust suunav peegel]] |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
Tavalise valgusmikroskoobi lahutusvõime on parimal juhul umbes 2 [[mikromeeter|μm]]. See on piisav näiteks rakutuumade ja bakterite, kuid mitte enam viiruste uurimiseks. |
|||
Mikroskoobi põhiosad on tuubuse otstes olevad [[objektiiv]] ja [[okulaar]]; tuubus on torukujuline osa, mis kinnitub mikroskoobi [[statiiv]]i külge. Valgusallikast koondatakse valgus esemelaual olevale esemele. Objektiiv annab esemest suurendatud ja tõelise ümberpööratud kujutise, mida vaadeldakse okulaari kui [[luup |luubiga]]. Statiivi küljes olevate seadekruvidega tuubust eseme suhtes nihutades saab kujutist teravustada. |
|||
Valgusmikroskoobi kasuliku [[suurendus]]e määrab [[lahutusvõime]], mis on parimal juhul umbes 2 [[mikromeeter|μm]]. See on piisav näiteks [[rakutuum]]ade ja [[bakter]]ite, kuid mitte enam [[viirus]]te uurimiseks. Maksimaalne kasulik suurendus on umbes 1200, suuremad suurendused valguse [[difraktsioon]]i tõttu enam uusi eseme detaile esile ei too.<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 6. köide, 1992</ref> |
|||
Esimese kaheläätselise mikroskoobi valmistas 1665. aastal [[Robert Hooke]].<ref name="EE"/> |
|||
== Viited == |
|||
{{Viited}} |
|||
== Välislingid == |
|||
* [https://vara.e-koolikott.ee/node/5821 Katrin Laas. Optilised süsteemid ja nende lahutusvõime – Mikroskoop] |
|||
[[Kategooria:Mikroskoopia]] |
[[Kategooria:Mikroskoopia]] |
||
Redaktsioon: 19. oktoober 2020, kell 10:07
Pilt:Microscope Zeiss 1879.jpg|pisihochkant=0.7|„Großes Mikroskop“ von Carl Zeissi „suur mikroskoop“ aastast 1879, mille optika arvutas Ernst Abbe]]
A – okulaar, B – objektiiv, C – ese, D – kondensor, E – esemelaud, F – valgusallika valgust suunav peegel
Valgusmikroskoop on mikroskoop, mis kasutab nähtavat valgust ja läätsede süsteemi, et tekitada inimsilmale vaadeldavat suurendatud kujutist väikestest objektidest (esemetest).
Mikroskoobi põhiosad on tuubuse otstes olevad objektiiv ja okulaar; tuubus on torukujuline osa, mis kinnitub mikroskoobi statiivi külge. Valgusallikast koondatakse valgus esemelaual olevale esemele. Objektiiv annab esemest suurendatud ja tõelise ümberpööratud kujutise, mida vaadeldakse okulaari kui luubiga. Statiivi küljes olevate seadekruvidega tuubust eseme suhtes nihutades saab kujutist teravustada.
Valgusmikroskoobi kasuliku suurenduse määrab lahutusvõime, mis on parimal juhul umbes 2 μm. See on piisav näiteks rakutuumade ja bakterite, kuid mitte enam viiruste uurimiseks. Maksimaalne kasulik suurendus on umbes 1200, suuremad suurendused valguse difraktsiooni tõttu enam uusi eseme detaile esile ei too.[1]
Esimese kaheläätselise mikroskoobi valmistas 1665. aastal Robert Hooke.[1]