Sevurallag: erinevus redaktsioonide vahel
→Viited: lisa |
|||
57. rida: | 57. rida: | ||
|} |
|} |
||
Statistika alusel oli Sevurallagis teiste rahvuste esindajate hulgas moldaavlasi üle tuhande, armeenlasi üle kuue tuhande, pärast sõda palju saksa sõjavange. |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
Sverdlovski oblasti Sosva vangilaagris hukati Nikolai Viitak (sünd. 14.11.1896), Riigivolikogu (VI RK) liige. |
Sverdlovski oblasti Sosva vangilaagris hukati Nikolai Viitak (sünd. 14.11.1896), Riigivolikogu (VI RK) liige. |
Redaktsioon: 18. oktoober 2020, kell 01:38
Sevurallag (vene keeles Севураллаг ehk Северо-Уральский исправительно-трудовой лагерь) ehk Sosva vangilaager oli NKVD karistuslaager Sosvas Sverdlovski oblastis Nõukogude Liidus.
Laager rajati 5. veebruaril 1938 ja teotses 1960-ndateni.
1938–1960 toodi laagrisse umbes 390 719 inimest. Puuduvad andmed selle kohta, kui palju vange Sevurallagis suri (nii ebainimlike kinnipidamistingimuste kui massiliste hukkamiste tõttu). Pole teada, kuhu Sevurallagis surnud vangid maeti.
Vangide arv
Suurim vangide arv 33 757 oli 1942. aastal.
Kuupäev | Vangide arv |
---|---|
01.04.1938 | 18 571 |
01.01.1939 | 26 963 |
01.01.1940 | 32 019 |
01.01.1941 | 27 327 |
01.07.1941 | 25 933 |
01.01.1942 | 33 757 |
01.04.1942 | 27 012 |
01.01.1943 | 9054 |
01.01.1944 | 6133 |
01.01.1945 | 9500 |
01.01.1946 | 7498 |
01.01.1948 | 17 839 |
01.01.1950 | 18 362 |
01.01.1952 | 21 621 |
01.01.1953 | 23 824 |
15.07.1953 | 14 751 |
01.01.1954 | 16 489 |
01.01.1955 | 16 833 |
01.01.1956 | 16 592 |
01.01.1957 | 17 473 |
01.01.1959 | 17 294 |
01.01.1960 | 13 201 |
Statistika alusel oli Sevurallagis teiste rahvuste esindajate hulgas moldaavlasi üle tuhande, armeenlasi üle kuue tuhande, pärast sõda palju saksa sõjavange.
Eestist saadeti Sevurallagi teadaolevate andmete kohaselt 443 poliitvangi[1], teisal märgitud 471.
Sverdlovski oblasti Sosva vangilaagris hukati Nikolai Viitak (sünd. 14.11.1896), Riigivolikogu (VI RK) liige.
Sosva vangilaagris hukati Ernst Haabpiht (Habicht, sünd. 21.08.1898), Rahvuskogu ja Riigivolikogu (VI RK) liige;
Sosva laagris hukati August Laur (sünd. 09.10.1886), III, IV, V Riigikogu, Rahvuskogu ja Riigivolikogu (VI RK) liige;
17. juuli - Sverdlovski oblasti Sosva laagris hukati Elmar-Aleksander Lehtmets (sünd. 14.12.1901), Riigivolikogu (VI RK) liige;
2. oktoober - Sverdlovski oblasti Sosva laagris hukati Aleksander Jaakson (sünd. 29.01.1892), I Riigikogu liige, haridusminister (11.05.1936 - 12.10.1939);
4. oktoober - Sverdlovski oblasti Sosva laagris hukati Julius Alfred Mõttus (sünd. 12.09.1886), III, IV Riigikogu, Rahvuskogu ja Riiginõukogu (VI RK) liige, haridusminister (09.12.1927 - 04.12.1928);
30. november - Sverdlovski oblastis Sosva vangilaagris hukati Johan H(a)agivang (sünd. 20.01.1878), IV Riigikogu, Rahvuskogu ja Riiginõukogu liige;
Seal surid näiteks klaaasivabrikant J.Lorup, kaugsõidukapten E.Lepni jt.
Üks Sevurallag´ist pääsenutest: Jõearu, Ants, sünd. 1928, arreteeritud 25.08.1945 Kohtla-Järve, erin. 14.12.46 §58-13, karistus 5 aastat.
Viited
- ↑ Крупнейшие места заключения www.okupatsioon.ee
2. Vene keeles laagri ajaloost: http://resheto.ru/users/kozak532/art/86728