Tartu Ülikool: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Rzuwig (arutelu | kaastöö)
102 muudatust
P Undid edits by 88.196.30.53 (talk) to last version by Stanglavine
Resümee puudub
Märgised: Tühistatud Viidete kustutamine
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel| räägib ülikoolist; ajalehe kohta vaata artiklit [[Universitas Tartuensis]]; korvpalliklubi kohta vaata [[Tartu Ülikool (korvpalliklubi)]]; siia suunab ka märksõna TÜ, mille teiste tähenduste kohta vaata [[TÜ (täpsustus)]].}}
{{sEE aRtiKKEl| rääGiB ülikOOLIST; ajalehE kOHTA vAata aRtIKLiT [[uNIVERsitaS TartueNSiS]]; KorvPAlLiKlubi kohtA VaatA [[tArtU üLiKOOl (KoRVpALliKLubi)]]; SiIA sUUNaB KA MÄRksÕna Tü, miLle TeisTe tÄhenDuSTE koHTA vaata [[tü (tÄpsustus)]].}}
{{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2019|kuu=oktoober}}
{{TOiMeTA|lIsaJA=KrUusaMägi|aAStA=2019|KUU=okTOObEr}}
{{inFoKAsT ÜLiKOOL
{{Infokast ülikool
| nimi = Tartu Ülikool
| nImi = TARtU üLIkooL
| pilt = Tartu Ülikooli peahoone 2014-12.JPG
| pILt = TARTu üLIkooLI pEAhoonE 2014-12.JpG
| pildi_seletus = [[Tartu Ülikooli peahoone]]
| pILdI_seletUs = [[TArTU üLIkoOli PeaHooNE]]
| ladina_nimi = Universitas Tartuensis
| LaDina_nIMi = UNIVErsitAS tarTueNSis
| deviis =
| DEVIIS =
| asutatud = 1632
| ASutATUD = 1632
| tüüp = avalik-õiguslik ülikool
| TüüP = AVaLIk-ÕIgUSliK ÜLikOOl
| eelarve = 182,6 miljonit eurot (2019)<ref>[https://www.ut.ee/et/eelarve-2019 Tartu Ülikooli 2019. aasta eelarve]</ref>
| eelarVe = 182,6 miLJONIt euRoT (2019)<REF>[HttpS://wWw.Ut.eE/Et/eElARVe-2019 taRtu ÜlikOoli 2019. aAsta eELaRVE]</REF>
| rektor = [[Toomas Asser]]
| REkTOr = [[TOOMas AsSEr]]
| akadeemilisi_töötajaid = 1900 (2018) <ref name="statistika.ut.ee" />
| AkaDeemiLISi_TööTAjAId = 1900 (2018) <rEf NAme="stATisTiKA.UT.ee" />
| tugitöötajaid = 1747 (2018)
| TuGITÖötAjaiD = 1747 (2018)
| üliõpilasi = 13 169 (2018)<ref name="statistika.ut.ee" />
| üLiÕPiLaSi = 13 169 (2018)<ref nAME="statiStikA.Ut.eE" />
| kõrghariduse esimesel astmel (bakalaureuseõpe, rakenduskõrghariduseõpe) = 7953 (2018)
| KÕrgharIDUse ESimeSEl AStmEL (bAkAlAUREuSEõpe, RAKeNDuSkõrGHARIdusEõpE) = 7953 (2018)
| magistriõppes = 4033 (2018)
| MaGISTriõPPes = 4033 (2018)
| doktoriõppes = 1183 (2018)
| dOkTORIõpPEs = 1183 (2018)
| asukoht = [[Tartu]]
| ASuKoHT = [[TARtu]]
| endised_nimed =
| ENDiseD_nIMEd =
| ühendused = [[European University Association|EUA]], [[Coimbra Grupp]], [[Utrecht Network]]
| üHEnDUsed = [[eURopeAn unIveRsiTY AsSOCiatION|EuA]], [[COIMbrA gRuPP]], [[UtRechT NEtworK]]
| laiuskoordinaat = 58.38111111
| lAiUSKooRdInaaT = 58.38111111
| pikkuskoordinaat = 26.72027778
| PIkKUSKOORDINaAt = 26.72027778
}}
}}


'''Tartu Ülikool''' ([[lühend]] '''TÜ''') on vanim ja suurim [[Eesti]]s tegutsev [[ülikool]]. Ainukese ülikoolina [[Baltimaad|Baltimaades]] kuulub Tartu Ülikool 1,2% maailma parimate sekka.<ref name="OcTqu" />
'''TARTu ÜLIKOoL''' ([[LÜhENd]] '''Tü''') oN VaniM JA SUurIm [[eeSti]]S teguTSEV [[ülIKOOl]]. ainUkese ÜliKooLInA [[BAltimAad|BaltImAADeS]] kUulub tArTU ülIkOOl 1,2% mAAILMA PARImatE SEkKa.<REF NamE="OctQu" />


Tartu ülikooli asutamisaastaks loetakse aastat [[1632]], mil Tartus avati ametlikult [[Academia Gustaviana]]. [[Tartu Ülikooli ajalugu|Selle ajalukku]] jääb mitmeid katkestusi ja erinevaid perioode. Eestikeelse ülikoolina alustati tööd [[1919]]. aastal. 1940–1941 ja 1944–1989 kandis ülikool nime '''Tartu Riiklik Ülikool''' (lühend '''TRÜ''').
TaRTu ülIkoOLI ASUtamiSaasTaKs LOEtAKse AasTaT [[1632]], miL TarTUs aVAti ametLikulT [[aCaDeMia GUsTaVIANA]]. [[tARtu üliKooLI AJAlUGU|SELLE aJaLUKKu]] JÄÄB mItMeId kAtkesTUSI jA ErINeVaid peRioODE. eesTikEelsE ÜlIkOOliNA AlustAti töÖD [[1919]]. AastAl. 1940–1941 JA 1944–1989 KANDiS üLIKOOL NIME '''tArtu RIiklik üliKoOL''' (LÜhEND '''trü''').


Tartu ülikoolis on 4 valdkonda: [[Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond|humanitaarteaduste ja kunstide valdkond]],<ref name="3QjFW" /> [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond|sotsiaalteaduste valdkond]],<ref name="j7z41" /> [[Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond|meditsiiniteaduste valdkond]]<ref name="4STAU" /> ning [[Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond|loodus- ja täppisteaduste valdkond]]<ref name="u1Sic" />. Õppekavu on 157 – 2018/2019. õppeaastal toimus vastuvõtt 56 bakalaureuse-, 68 magistri- ja 33 doktoriõppekavale<ref name="mwXVo" />.
tartU ÜLIKooLIS oN 4 vALdKONda: [[tArTu ÜliKooli HUMaNitaArTeADUstE Ja kunsTIde vALDkoND|hUmAniTaarTEaDustE Ja kuNSTIDE vALdKOnD]],<reF NAmE="3qjFw" /> [[tARTu ÜliKoOLI sOtSiaALTeADUsTe VAldKOnD|SOtsIaAlTeadusTE vaLdkOnd]],<ref NaME="J7z41" /> [[tArTU üliKOoLi meDiTSiinItEadustE vALdKonD|mEDItSIINitEAdUste vALDkONd]]<REF NAMe="4stAu" /> NINg [[TaRTu ülikOoli LOOdUS- jA täpPIsTEADUste vaLDKONd|loOdus- Ja TäppISTeAdUSTE VALdKOND]]<rEF naMe="u1Sic" />. ÕpPEKavu on 157 – 2018/2019. ÕPpeaASTAl TOiMUs vAStuvõTt 56 bakalAUReuse-, 68 MAGistRi- Ja 33 DoktORIõpPEkAVaLe<ref naMe="mwxVo" />.


Alates 2018. aasta 1. augustist on [[Tartu ülikooli rektor|ülikooli rektor]] [[Toomas Asser]]. Alates 2019. aastast on ülikooli kantsler [[Kstina Vallimäe]].
AlAtES 2018. aasTa 1. aUGUstisT oN [[tarTu ÜlikoolI REkToR|üliKOoli rEKtoR]] [[tOomas aSseR]]. alates 2019. AASTaSt ON üliKOOLI kaNtSLER [[KsTINA VaLLiMÄe]].


Ülikool on hinnatud parimaks Baltikumis. Näiteks edetabeli [[QS World University Rankings]] hinnangul oli Tartu ülikool 2020. aastal maailma ülikoolide seas paremuselt 285. kohal<ref name="UUU" /> (2019. aastal 301. kohal<ref name="c148u" />), mis on Eesti kõrgkoolide seas seni kõrgeim koht. Edetabelis Times Higher Education (THE) World University Rankings on Tartu Ülikool püsinud 2016.–2019. aastani positsioonil 301–350 ning edetabelis Academic Ranking of World Universities (ARWU) hoiab 2019. aastal positsiooni 301–400.
ülIkooL ON hinnAtUD pARimaKs bAltIkuMis. NäItEks EDetAbeli [[QS WorLd uNIVeRSIty RankInGs]] hINNanguL olI TArTu ÜlIKOol 2020. AastAl MaAiLma üLiKoolIDE SEas PAReMuSElT 285. kOhaL<rEf naMe="uUU" /> (2019. aAStal 301. kOHAL<Ref NaME="c148U" />), Mis oN eesTi KõrgkOoliDE SEaS SENi KõRGeim koht. eDetAbELIs timES higHer eDuCaTIoN (tHE) wORLD unIverSIty rAnkiNgS on tArTU ÜLikooL PüSINuD 2016.–2019. aastANI posITsiOoniL 301–350 NIng EDEtaBElIs acADemIC rANKInG oF worlD UnIverSiTieS (ArWu) hoIAb 2019. AaStaL posITSiOOni 301–400.


Tartu Ülikool on maailma 1% viidatuimate ülikoolide ja teadusasutuste hulgas 12 teadusvaldkonnas. Ligi 50 Tartu Ülikooli teadlast kuulub 1% maailma enim viidatud teadlaste hulka (Web of Science).
TartU ÜlIkOOL ON MAaIlmA 1% VIIdAtUImaTe üLIKOOLIDE Ja TeAdUSasUTUstE HulgAs 12 tEADUsvaldKOnNaS. Ligi 50 TArtu ÜlIKOoLI tEaDlAST kuULub 1% MAaILMA EniM vIiDatUd TeadLaSte HUlKa (Web oF scIEncE).


Üle poole Eesti teaduspublikatsioonidest avaldavad Tartu Ülikooli teadlased. Teaduspublikatsioone on [[ETIS]]-e andmetel u 34 000, sh ISI Web of Science'i andmebaasis üle 7500. Tartu Ülikoolis kaitstakse ka üle poole Eesti doktoritöödest (umbes 120 doktoritööd aastas).
üLE Poole EEsTi TeAdusPuBlIkAtSIOoniDEST AVAldAvad TArtU ÜlIKoOli teaDLaSeD. TeAdUspuBlIkaTsioone ON [[Etis]]-E aNdmEteL U 34 000, sH Isi WeB of SCIEnCE'I AndMEbaasIS üLe 7500. TartU ülikoOlIS kAitsTAksE ka ÜlE pOOlE EeSti dOKtOrITööDEsT (uMBes 120 DOKTOrItÖöD AaSTas).


2019. aasta juulikuu seisuga on TÜ liikmetega seotud kokku 55 ülikooli ''[[spin-off]]'' ettevõtet.
2019. AaSTA JuuLIKUU SEiSUgA on Tü lIikmeTega SEOtUD KOkKU 55 ÜLiKooLI ''[[SPIn-ofF]]'' ETTEVõTet.


2020. aasta valmis TÜ suurim õppehoone nimetusega DELTA, kus asuvad Arvutiteaduse instituut, matemaatika ja statistika instituut, majanduse instituut jne.<ref>{{Netiviide|autor=Tartu Ülikool|url=https://eik.ut.ee/portfolio/deltamaja/|pealkiri=Delta|väljaanne=|aeg=2020 Jaanuar|vaadatud=02.02.2020}}</ref>
2020. aaSta vALmIs TÜ suurIM õppeHoone nIMEtUsEgA deLta, Kus asuvAd arvutiteaDuse iNStITUUT, MATeMaatika ja staTIstikA InsTitUuT, mAJanDUse INsTItUuT jne.<reF>{{netivIIDe|AUtOr=TArTU ÜlikoOl|uRL=HttPs://EIK.uT.eE/pORtFoliO/delTAMaJA/|PEAlkiRi=Delta|väLjaaNne=|aEG=2020 jaANuAr|vaaDATuD=02.02.2020}}</rEf>


==Juhtimine==
==JuhtIMiNe==
[[PiLT:TARTu ÜLiKoolI nõUkoGu aRUTeLuSEMiNaR "rISkIjUHTiMIne Ja EtteVÕTlikkuSE AREnDamiNe ÜLIkOoliS" 2015.jpG|pisI|lEFT|TaRTU ülIkOoli nõuKOGU IstunG]]
[[Pilt:Tartu Ülikooli nõukogu aruteluseminar "Riskijuhtimine ja ettevõtlikkuse arendamine ülikoolis" 2015.jpg|pisi|left|Tartu Ülikooli nõukogu istung]]
{{vaaTa|TARTu üLiKOolI ReKTOritE loeND|tArTu ÜLikOolI VaLITSUs|TArTU ÜLIKooli NõuKogU|TarTu ÜlikOoli sENAt}}
{{vaata|Tartu ülikooli rektorite loend|Tartu Ülikooli valitsus|Tartu Ülikooli nõukogu|Tartu Ülikooli senat}}


Ülikooli juhtimise struktuur on olnud eri aegadel erinev. Alates 2012. aastast on ülikooli juhtorganid nõukogu ja senat.
üLiKooli jUHtIMise stRUKtUuR On OlnuD eRI aegAdEL ERiNEv. alATEs 2012. aAStASt On ÜLIkooLI jUhtoRgaNId nõuKoGU ja sEnAT.


Nõukogu on ülikooli kõrgeim otsustuskogu, mis vastutab muuhulgas ülikooli majandustegevuse ja pikaajalise arengu eest. Sinna kuulub 11 liiget, kelle nimetavad ametisse ülikooli senat, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] ning [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusminister]]. Alates 16. veebruarist 2017 kuuluvad nõukokku [[Heidi Kakko]], [[Ruth Oltjer]], [[Vahur Kraft]], [[Eva Åkesson]], [[Ants Nõmper]], [[Toomas Asser]], [[Jüri Sepp]], [[Birute Klaas-Lang]], [[Richard Villems]] ja [[Tõnu Lehtsaar]] ja [[Els Heinsalu]].<ref name="5Virp" /> Eelmise koosseisu liikmed olid Toomas Asser, [[Toivo Maimets]], [[Peeter Saari]], Jüri Sepp, [[Paul Varul]], [[Kaja Tael]], [[Toomas Kiho]], [[Kersti Kaljulaid]], Vahur Kraft, [[Aku Sorainen]] ja [[Kari Olavi Raivio]].
NÕUKogU ON ülikoOLI KÕRGEIM OtSUStuSkoGU, miS VAstutab MuuhULgas ÜLikOoLi mAJaNdUstegEVUSE Ja pIkaAjALiSE aREnGu eeST. siNNa kuuLuB 11 liigEt, KELLE nimETAVad AmETIsSe üLIkooLI sENAt, [[eESTi TeaDUstE AkADEEmiA]] NiNg [[eeSTi HariDus- JA TeaduSMiNiSter|HariDUS- JA tEAdUSmINisTEr]]. aLAtES 16. vEebRuaRIST 2017 kUUlUVAD nõUKokKu [[HeiDi KaKkO]], [[RuTh OLtjER]], [[vAHuR KRAFt]], [[evA åkesson]], [[anTS NÕMPeR]], [[tOOmaS aSseR]], [[jüri Sepp]], [[biruTe KlaAs-lanG]], [[RiCHarD vILLEmS]] jA [[TÕNU LeHtsAAR]] JA [[elS HeINsAlU]].<Ref NAME="5viRp" /> eeLMIse kooSSEIsU lIIkMED olid TOomaS aSsER, [[tOiVo maIMets]], [[pEETer SaaRi]], JüRI sEPp, [[PaUl VarUl]], [[kaJa taeL]], [[toomAS kihO]], [[KeRstI kAlJUlaId]], vAHur krafT, [[aKu sOrAinEn]] Ja [[KaRi OLavi raIvIO]].


sENaT oN akAdeEmilINE OTsUStusKogU, mIs vaSTuTAB õPpe- jA TeaDUS- NING ARENdusTegevUs eeST. siNNa kuUluvaD reKTOR ja KunI 21 LiIGET. NENde sEas On üLIkooli tÖÖtaJATE VAlITUD nELi eSiNDaJAt igAsT VaLDkoNNAST (''huMAniORa, mEDicINa, ReALiA ET NAtURaLIA, SOcALiA'') NInG ülIÕpilasesINDUSE vALiTuD ÜLIÕpiLasTE esinDaJAd.<REf NAMe="MHmQV" />
Senat on akadeemiline otsustuskogu, mis vastutab õppe- ja teadus- ning arendustegevus eest. Sinna kuuluvad rektor ja kuni 21 liiget. Nende seas on ülikooli töötajate valitud neli esindajat igast valdkonnast (''humaniora, medicina, realia et naturalia, socalia'') ning üliõpilasesinduse valitud üliõpilaste esindajad.<ref name="mhMQv" />


Alates 2018. aasta 1. augustist on [[Tartu ülikooli rektor|ülikooli rektor]] neurokirurgia professor [[Toomas Asser]]. Rektoraadis on ka õppeprorektor [[Aune Valk]], teadusprorektor [[Kristjan Vassil]] ja arendusprorektor [[Erik Puura]]. Ülikooli kantsler on [[Kstina Vallimäe]]. Eri valdkondade dekaanid on [[Margit Sutrop]], [[Margus Lember]], [[Raul Eamets]] ja [[Peeter Burk]].<ref name="struktuur" /> Alates 1. jaanuarist 2020 on dekaanid [[Anti Selart]], Margus Lember, Raul Eamets ja [[Leho Ainsaar]].<ref>[https://novaator.err.ee/994788/tartu-ulikool-valis-neljale-valdkonnale-dekaanid "Tartu ülikool valis neljale valdkonnale dekaanid"] ERR Novaator, 22. oktoober 2019</ref>
AlaTEs 2018. AaSTa 1. aUgUsTisT ON [[TarTU üLIKoOLi Rektor|üLiKOOLI RekToR]] NeuROKIruRGIa proFEsSOR [[tOomaS AsSER]]. RekTorAADiS on ka ÕpPepROReKtor [[aUNE valk]], tEaDuspROREKToR [[KriSTJan vaSsIl]] Ja AreNDUsprorEkTOr [[erIK PuURA]]. üLikOolI kaNtsLer oN [[KstInA vallimÄe]]. Eri ValDkOndade DEkAANId oN [[MArGIt suTROP]], [[MarGuS lEMBER]], [[rAUL EAMEts]] Ja [[PEEter bURk]].<Ref nAME="StrUkTuuR" /> aLATeS 1. jaAnUARiST 2020 ON dekAANID [[ANTI SELarT]], MargUS LeMber, RAul eamEts jA [[LEHo AInSaaR]].<Ref>[HtTps://nOVaator.Err.Ee/994788/TARTU-uLIKoOl-ValIs-NelJale-VaLdKoNnAle-DEKAanID "tartU üLiKooL VAliS NElJaLe VAlDKoNNAlE dEKaANID"] ERR noVAaToR, 22. OkTooBeR 2019</rEf>


==Struktuur ==
==StruKtUUr ==
{| class="wikitable"
{| CLass="wikItAbLe"
!hUMaNiTaARTeaDUSTE ja KuNstiDe vALdKond
!Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
!sOtsiAAltEAdUSTE ValDKoNd
!Sotsiaalteaduste valdkond
!meDItSIInIteAdUstE vALDkoND
!Meditsiiniteaduste valdkond
!looduS- jA täPPISTEaduStE VaLdKOND
!Loodus- ja täppisteaduste valdkond
|-
|-
|[[taRTu ÜliKooLi USUtEAdUSKONd|usUtEAdUSkONd]]
|[[Tartu Ülikooli usuteaduskond|Usuteaduskond]]
|[[TArTu ÜliKoOLI õIGuSTEADuSKoND|ÕiGUsteaDuskOND]]
|[[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Õigusteaduskond]]
|[[Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituut|Bio- ja siirdemeditsiini instituut]]
|[[TARtU üLIKooLi BIO- JA SiiRdemEDitSiiNI INstItuUT|Bio- Ja SiirDEMEDItsiinI INStiTuut]]
|[[tartU üLikooLi eeStI MereiNStiTUuT|EeSti MeReInSTitUUT]]
|[[Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut|Eesti mereinstituut]]
|-
|-
|[[tARtu ÜLikOOLi ajaLoo JA ARhEoloOgiA iNstiTuuT|AjaLoO ja ArHeOLOogIa instItuUT]]
|[[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut|Ajaloo ja arheoloogia instituut]]
|[[TARTu üLIKOoLI mAJAndusTEAdUSKOnd|mAJandUsTeADuskONd]]
|[[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|Majandusteaduskond]]
|[[TaRtU ÜLIKOOLi peReMEDiTSiini jA RaHVaTeRVisHOiU iNstiTuut|pErEMEDiTsiiNi JA rAhVATERviSHoIu INSTituUT]]
|[[Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut|Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut]]
|[[tarTU ÜLiKOolI füÜsIKA iNStITUuT|füüsIKa inStitUuT]]
|[[Tartu Ülikooli füüsika instituut|Füüsika instituut]]
|-
|-
|[[TArTu ÜlIKooLi eESTi JA üLDKeELeteAduse iNStITuUT|eESti Ja ÜlDkeeLEteADUSE INSTItuuT]]
|[[Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut|Eesti ja üldkeeleteaduse instituut]]
|[[TARTU üliKOolI ühiSkONnateADuSTE InSTiTUuT|üHiSkOnNAtEaDUSTe InStITUut]]
|[[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|Ühiskonnateaduste instituut]]
|[[taRtu ÜLiKooLI farMaATSiA INSTiTuut|FArmAaTsIa insTItuuT]]
|[[Tartu Ülikooli farmaatsia instituut|Farmaatsia instituut]]
|[[TaRTU üLikOoLI kEEMia INSTITuUt|keemiA INsTITuut]]
|[[Tartu Ülikooli keemia instituut|Keemia instituut]]
|-
|-
|[[TArtU ÜliKOOli fiLOSooFia JA sEmIOOtiKa iNsTITUUt|fIlOSOOFIa jA SeMiOOTiKa INstITuut]]
|[[Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituut|Filosoofia ja semiootika instituut]]
|[[tartU üLIkoOli HARIDusTeaDUSTe InStitUut|HAridUsTeADuSTe InstituUt]]
|[[Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut|Haridusteaduste instituut]]
|[[taRTu üliKoOLI KlIINiliSE MEDITsiINI InSTItuUT|klIiNILIsE MeDItsiinI iNstItuUT]]
|[[Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituut|Kliinilise meditsiini instituut]]
|[[taRTU ÜLiKooli MolEkulAar- Ja RakUbioloOGIa INStITuUT|moLekuLAAR- Ja raKUbIOloogiA inStItUuT]]
|[[Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut|Molekulaar- ja rakubioloogia instituut]]
|-
|-
|[[TaRtU ÜliKoOli KULTUURiteadUStE Ja kUNstIdE InsTituUT|kuLTuurIteAdUStE Ja kUNstIdE iNSTiTUUt]]
|[[Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut|Kultuuriteaduste ja kunstide instituut]]
|[[taRTU ülIkOOLI pSüHhOLOOgiA iNsTItUuT|PSÜHhOloOgIa INSTItUUT]]
|[[Tartu Ülikooli psühholoogia instituut|Psühholoogia instituut]]
|[[taRTU üLiKOoLI HaMbaarSTITeaduSe inSTituUT|HAmbAarsTiTEAdUse INSTITUUt]]
|[[Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituut|Hambaarstiteaduse instituut]]
|[[TARtu ülikooli ÖKoLoogiA ja MaAteAduStE iNsTitUut|ÖKOLOogiA jA maateADUSte inSTiTuUT]]
|[[Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut|Ökoloogia ja maateaduste instituut]]
|-
|-
|[[tarTU üLIKooli mAaiLmA kEElTe JA kUltuuRIDe KoLlEdž|mAaILMa kEELTe jA kulTuuriDe KolledŽ]]
|[[Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž|Maailma keelte ja kultuuride kolledž]]
|[[joHaN skYTTE PolIitikaUuRINgutE InStItuut]]
|[[Johan Skytte poliitikauuringute instituut]]
|[[taRTu ülikoOLi SPoRDIteAduStE jA FüSiOtEraaPia InStITuUt|SporDITEADUStE Ja fÜSioterAapIa iNstiTUuT]]
|[[Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut|Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut]]
|[[TARtU OBSeRvatOoRiuM|TARtU oBsErvaToOrIum]]
|[[Tartu Observatoorium|Tartu Observatoorium]]
|-
|-
|[[tArtu ÜlIkOOLi VILJanDI KultUUrIakAdEemIa|vIlJaNDi KUltUuRiaKAdEemiA]]
|[[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia|Viljandi kultuuriakadeemia]]
|[[TARtu üLikOoli nARva kOllEDŽ|narVA koLlEDž]]
|[[Tartu Ülikooli Narva Kolledž|Narva kolledž]]
|
|
|[[TarTU üLikoOLi tehnoLOogiAiNStituut|teHnOlOOgiaInSTITuUt]]
|[[Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut|Tehnoloogiainstituut]]
|-
|-
|
|
|[[TaRTU ÜliKOOli pÄRnu kOLLeDž|pÄrnu KOlLEDž]]
|[[Tartu Ülikooli Pärnu kolledž|Pärnu kolledž]]
|
|
|[[tartu ÜliKoOlI arVuTItEADuSe INStitUut|aRvUtIteADUse InstitUut]]
|[[Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|Arvutiteaduse instituut]]
|-
|-
|
|
|
|
|
|
|[[taRTU üLIKOOlI maTeMAaTika jA stATIstikA instITUut|MATEmaatika jA STATISTika InsTiTuut]]
|[[Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituut|Matemaatika ja statistika instituut]]
|-
|-
|}
|}


Samuti kuuluvad ülikooli struktuuri [[Genoomika instituut]], [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]], [[Tartu Ülikooli muuseum]], [[Tartu Ülikooli Loodusmuuseum]] koos [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|botaanikaaiaga]], [[Tartu Ülikooli Teaduskool]] jt osakonnad ning asutused.
SAMuTi KuuLUVAd ÜlIkoolI sTrUktUUri [[gENooMikA iNStiTUut]], [[TaRtu üLIKoolI rAAMAtukOgU]], [[TArtu ülikoOli MuUseum]], [[tartU üLiKoOLi LoodUSmUuSEuM]] kOoS [[TArTu üLIkooLi botaanIkAaeD|bOtaANikaAIagA]], [[tArtU ÜLiKooLI tEaDUskooL]] JT OsakoNnaD nING AsutUsEd.


2016. aastal jõustunud reformist, millega paigutati struktuuriüksused nelja valdkonna alla, andis ülikool teada 2014. aastal. Otsus kinnitati vaatamata teaduskondade avalikule protestile, mida ajakirjanduses vedasid eest eelkõige õigus- ja usuteaduskond. Otsuse aluseks toodi administratiivsed põhjendused, mis ei pidavat mõjutama õppe- ja teadustööd.<ref name="XXZHw" />
2016. AAsTal jÕUStunud reforMIST, MiLLegA PaIguTati StRuKtuuRiÜksuseD nEljA vaLdkONnA alla, aNDIs üLIKoOL TEada 2014. AAstAL. OTsuS kINNITaTI VAatAMATa TEAduSKondADe AvalIKULE PROtesTile, MIdA AjakiRjaNdUSEs VedASId EEsT eELkÕIGe ÕigUS- JA USuTEaDUskoND. oTSUse aLuSeKs tooDi AdmiNIStRATIivseD pÕHJeNDused, mis ei PidAVaT mÕjUtaMA õPPe- JA TEadustÖöd.<ref NAme="XxzhW" />


[[Tartu Ülikooli Türi Kolledž]] suleti 2011. aastal.
[[tARtu ülIKOoLI TÜrI kolLeDž]] suLeTi 2011. AasTaL.


==Ajalugu==
==AJalUGU==
[[Pilt:Uus Anatoomikum.JPG|pisi|[[Uus Anatoomikum]] valmis 19. sajandi lõpul]]
[[pilt:UuS aNaTOoMIKUm.JPG|PIsi|[[uuS aNatOomikUM]] ValMIs 19. SaJANDI LÕpUL]]
{{Vaata|Tartu Ülikooli ajalugu}}
{{VAATa|TartU üLIkOoli AJaLuGu}}


TRADItsIOoNiLISElt LiigItaTAKse tartu ÜLIkooli AJALugu jÄRGmisELT:
Traditsiooniliselt liigitatakse Tartu ülikooli ajalugu järgmiselt:
* 1632–1665 Academia Gustaviana: Rootsi võimu aluse ülikooli esimene periood (ladina ülikool)
* 1632–1665 AcaDemiA GUstAVIaNA: RooTsI vÕIMU AlUsE üliKOoLI ESiMEnE PeriOOD (LaDina ülikOol)
* 1690–1710 Academia Gustavo-Carolina: Rootsi võimu aluse ülikooli teine periood (alates 1699. aastast Pärnus)
* 1690–1710 aCadEMiA gustaVO-CArOliNA: roOTsI VÕiMu aLUse ÜLikOolI TeInE peRiOOD (ALatEs 1699. aastast PÄRnUs)
* 1802–1918 Kaiserliche Universität zu Dorpat (saksa ülikool)
* 1802–1918 kAIseRliCHe UnIversITäT Zu DOrpat (SAksa üLikoOL)
* 1893–1918 Kaiserliche Universität Jurjew (venestusaegne ülikool, üleminek vene keelele)
* 1893–1918 kaIsErLicHe UNiVersitÄT JUrjew (vENeStUSaEGNE ÜlIkoOl, ÜlemineK VeNe KeeleLe)
* 1918–1940 Eesti Vabariigi Tartu Ülikool
* 1918–1940 EESTI vabArIIgi TarTU ÜliKool
* 1944–1989 Tartu Riiklik Ülikool Nõukogude võimu all
* 1944–1989 tartu RIiKLik ÜLiKoOl NõUkogUde VÕImu aLl
* 1989–pRAEGuSEnI TarTU ÜliKoOL IseSEiSVUSe taaSTAmIse aJAl ja JÄreL
* 1989–praeguseni Tartu Ülikool iseseisvuse taastamise ajal ja järel


Tegelikult on selline periodiseering lihtsustatud. 1918. aastal tegutses Saksa okupatsiooni all lühikest aega saksakeelne Landesuniversität Dorpat ja 1941–1944 Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool.
tEGElIKUlT on sEllInE pERIodiseeRINg LihtsustaTUd. 1918. aaStal TeGuTses SakSa oKuPaTSIooNi aLL lüHiKEst aEGA saksAKEELnE LANDeSuNiVeRSItäT DOrPAt jA 1941–1944 EestI OMAvaLITsuSe TarTU ÜLikOol.


== Rahvusvaheline koostöö ==
== RahVUSVAheLiNE KoosTÖÖ ==
Aastast 2003 on Tartu Ülikool [[Coimbra Grupp]]i liige,<ref>[https://www.ut.ee/et/ulikoolist/rahvusvaheline-koostoo/vorgustikupohine-koostoo/coimbra-grupp Coimbra grupp] Tartu Ülikool (vaadatud 26. augustil 2019)</ref> kuhu kuulub kokku 39 Euroopa ülikooli,<ref>[https://www.coimbra-group.eu/mission-statement/list-of-members/ List of members] Coimbra Group (vaadatud 26. augustil 2019)</ref> ning aastast 2006 kuulutakse ka [[Utrechti võrgustik]]ku,<ref>[https://www.ut.ee/et/ulikoolist/rahvusvaheline-koostoo/vorgustikupohine-koostoo/utrechti-vorgustik Utrechti võrgustik] Tartu Ülikool (vaadatud 26. augustil 2019)</ref> kus on koos 32 Euroopa ülikooli<ref>[http://www.utrecht-network.org/our-members/ Our members] Utrecht Network (vaadatud 26. augustil 2019)</ref>.
aAstaSt 2003 oN tARTU ÜlikOoL [[coImBrA gRUpP]]I LIIGe,<REF>[HTTPs://wwW.uT.eE/eT/uLikOoLIst/rAHvusVaheLiNe-KOOsTOo/voRGuStikuPoHInE-koOStOo/coiMbra-grUPp cOImbRA GruPp] TarTU üliKOol (vaaDaTUd 26. AUguStil 2019)</rEF> KuhU kuUluB KoKKU 39 eurooPA ÜLikOoli,<reF>[httpS://Www.COImBRa-gRoUP.Eu/mIssION-stATEmeNt/lISt-of-MeMBers/ LIsT of mEmberS] CoiMBRa GRouP (vaADAtUd 26. AUgusTIl 2019)</reF> NiNG AASTAST 2006 kuuLUtakse KA [[UtREchTi VÕRGUStIK]]ku,<REF>[htTps://WWw.Ut.Ee/eT/UliKoolISt/RAHvUsVaHelinE-kOOSTOo/VOrgUstIKUPOhine-kOOStOo/utREchti-VORGUStIK UtrecHti VÕrgUStIk] taRtU ülIKoOl (VaAdatUd 26. aUGUsTiL 2019)</REF> kUS on koOS 32 eUroOPa ÜliKooli<reF>[HTTp://wWw.UtrEChT-neTwOrK.ORg/Our-MEMbERs/ OuR MEmBerS] uTREcht nEtwoRK (VaAdaTUD 26. AuGuStIl 2019)</reF>.


The GUild (thE Guild OF EuRopEaN rEseArch inTEnSivE UnIVeRSITiEs) ON 2016 LOodUD EuroOpa teADUSÜlikOOlIDE ORGAnisAtsiOoN. ThE GuiLDI AsuTAjateks oLI 14 TiPpÜLiKOOli EURoopA RIikidEsT, SH AINSA KEsk- jA idA EuROOPA RIIKiDE ÜLIKooliNA kUtsuTI aSUTaJaTE rInGi TARtU ÜLikOOL. tänAsEKS on VõrGUStIKu lIikMekS 19 VAlitUD TeADUsülIkOOli.
The Guild (the Guild of European Research Intensive Universities) on 2016 loodud Euroopa teadusülikoolide organisatsioon. The Guildi asutajateks oli 14 tippülikooli Euroopa riikidest, sh ainsa Kesk- ja Ida Euroopa riikide ülikoolina kutsuti asutajate ringi Tartu Ülikool. Tänaseks on võrgustiku liikmeks 19 valitud teadusülikooli.


LErU-CE7 INitSiATIiV on euRoOpa parImAtE TEaDuSÜLIKOOlIde vÕrGUStIkU LEru (the leagUE Of EUropEAN REsEARCh UnivERsItieS) JA SEitSmE Kesk-eurooPA ülIkooLI PArTNeRlusprOGRamm, Mis oN lOODuD SiHIgA mÕJuTAdA kõRGHAridUs- JA TEAdUSPoLIITikaT euroOPas.
LERU-CE7 initsiatiiv on Euroopa parimate teadusülikoolide võrgustiku LERU (the League of European Research Universities) ja seitsme Kesk-Euroopa ülikooli partnerlusprogramm, mis on loodud sihiga mõjutada kõrgharidus- ja teaduspoliitikat Euroopas.


[[EurOOpa ÜLiKOOLidE asSoTsiatsIoON]] (''EuroPeAN UnIVersiTy aSsociatiON'' – eUa) on euROOPA kõrGkoole NING REkTOriTe nõuKoGUsiD üHeNdav kaTuSorGAnisatsioON, OLLES Üks KÕrgHaridUssEktORi mÕjuKamAiD eestkÕNelEjaId EurooPa tasanDil. sEE ühEndAb TÄisLiiKMeTeNA 850 KõrGeMAT ÕPPEAsUtuST nINg 26 RiIGi rEKTORitE nõUKoGU. EUa tEkkiS 2001. aASTal EuroOpA REktOritE KOnveREntSi Ja EUROOPA LIIdu liikMESrIiKidE rEKTorIte konFÖdEratsiOoNI ÜhiNeDeS.
[[Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioon]] (''European University Association'' – EUA) on Euroopa kõrgkoole ning rektorite nõukogusid ühendav katusorganisatsioon, olles üks kõrgharidussektori mõjukamaid eestkõnelejaid Euroopa tasandil. See ühendab täisliikmetena 850 kõrgemat õppeasutust ning 26 riigi rektorite nõukogu. EUA tekkis 2001. aastal Euroopa rektorite konverentsi ja Euroopa Liidu liikmesriikide rektorite konföderatsiooni ühinedes.


Tartu Ülikoolil on kahepoolsed koostöökokkulepped ligi 70 eri ülikooliga.<ref name="n98Vi" />
tArtu ÜlIKoolIL oN KahePooLsed kOoStÖÖKOKKuleppEd Ligi 70 ERi ÜLIKOoligA.<rEf NaME="N98vi" />


==Tunnustus==
==tUNNustUS==
2010. aastal asetas Hispaania rahvuslik uurimisnõukogu SRC maailma ülikoolide paremusjärjestuses Tartu ülikooli 187. kohale 12&nbsp;000 maailma kõrgkooli seas<ref name="lCltB" />.
2010. aastAL ASetAS HIsPaanIA raHvuSLik UURimIsNÕUkoGu SRc maailMA üLikooLIDE PaREmusJÄrJESTUsES taRtU ülIKOoli 187. kOhale 12&NBsp;000 MaaIlMa KÕrgkOolI SeAS<reF NAme="LCltB" />.


Tartu Ülikool on ülikoolide QS-edetabelis Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide seas [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] ja [[Novosibirski Riiklik Ülikool|Novosibirski Riikliku Ülikooli]] järel kolmandal kohal.<ref>[http://novaator.err.ee/637474/graafikud-tartu-ulikool-joudis-ida-euroopa-ulikoolide-hulgas-3-kohale "Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale"] ERR Novaator, 19. oktoober 2017</ref>
Tartu üLiKoOl on ÜlIKOolide qs-edeTabElis IDa-euRoOPa Ja kEsk-aaSia ÜLIKOOLide sEas [[MOsKva rIIKLIk ÜLIKOoL|MOSKVA riiKLiKU ÜliKOOLi]] jA [[nOVosiBIrskI rIiKliK üLikoOL|NOvOsiBirSKI riIKlIKu ülIkOolI]] JÄrEL KOLmandal kohaL.<rEf>[hTtP://NOVaaToR.ErR.ee/637474/gRAAfiKud-TaRtu-ulikOol-jOuDIs-iDA-eUrOOPa-ULIkOoLIde-HuLGas-3-koHaLe "GRaAfiKUD: TaRTu ÜLikOOL jÕUDIs IdA-eUrOoPa ülIKoolide huLgas 3. kOhale"] ErR novAATor, 19. oKTOober 2017</rEf>


== Vilistlased ==
== vILiStLasEd ==
Hinnanguliselt on Tartu ülikooli lõpetanud umbes 70 000 inimest.
hInNanguliSelT ON TaRtu üLIkoOLI LõPetAnUd umBEs 70 000 iNimEst.


2016. aasta jaanuarist on kasutusel Tartu ülikooli vilistlasvõrgustik [https://utalumni.net/ utalumni].
2016. AaStA JAanUARIst On kAsutuSeL TArTu ÜLiKOoli VIlisTlaSvõRgUstik [hTtpS://utalUmni.Net/ utAluMni].


==Pilte==
==piLTE==
<gallery>
<gALLery>
Fail:Volli Kalm, inauguratsioon.jpg|Ülikooli rektor (2012–2017) [[Volli Kalm]]
fail:voLlI Kalm, iNAuguRAtsioon.jpG|üLIkOOLI rektoR (2012–2017) [[VOLlI KAlM]]
Fail:Tartu Ülikooli peahoone 2012.jpg|[[Tartu Ülikooli peahoone]]
fail:TArtU ülikoOLI PEaHooNe 2012.jpg|[[taRTU ÜlIkOoLI PEahoonE]]
Fail:Lossi 36 õppehoone (2012).JPG|[[Lossi 36]] õppehoone
faIl:LosSI 36 õppeHoOnE (2012).jpg|[[losSI 36]] õpPEHoone
Fail:Vanemuise 46 õppehoone.JPG|[[Vanemuise 46]] õppehoone
fAil:VaneMuiSE 46 õPPeHoONe.jpg|[[vanemUisE 46]] ÕPpEhOONe
Fail:TÜ kunstimuuseum, sinine saal.JPG|[[Tartu Ülikooli Kunstimuuseum]]i sinine saal
FAiL:TÜ kUNStimUusEUM, SiNine SAAl.jpG|[[tARTu üLIkooli kunstIMuUSEuM]]i SIninE SAal
Fail:Teadusfoto 2015 - 04.jpg|[[Tartu Tähetorn|Tartu Ülikooli ajalooline observatoorium]]
FaIl:tEAdusFOTO 2015 - 04.JPG|[[tartU TäHETorN|TaRtu ÜlikOolI AJalOOLinE ObSeRvaTooRIuM]]
FAil:Uue KaLaSTiku SEIrE PüÜGIVAhEndI KAtSeTaMine.jPg|[[tARTU ÜLiKooLi eesTI mErEiNSTitUUt|Tü eeStI MeREInSTiTuuDi]] tEaDuRid uurimislAeVaL vILmA
Fail:Uue kalastiku seire püügivahendi katsetamine.jpg|[[Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut|TÜ Eesti Mereinstituudi]] teadurid uurimislaeval Vilma
FAiL:tÜ RkA 2011 RongKäik LaUluVÄLjAkuLe.JPG|[[tarTu ÜlikOOLi rAhvakunstiAnsambEl]]
Fail:TÜ RKA 2011 rongkäik lauluväljakule.jpg|[[Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel]]
Fail:Popsid, Tartu laulupidu, 2014.JPG|[[Popsid|Tartu Ülikooli akadeemiline puhkpilliorkester]]
FAil:PopsId, tarTu laULUpidu, 2014.jPG|[[Popsid|taRTU ÜLikOOlI aKadeeMIliNE PuhKPIlLiORkesTer]]
</gallery>
</GAlLERY>


==Sport==
==spOrT==
Tartu Ülikooli juures tegutseb [[Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi]], kellele kuulub [[Tartu Ülikooli spordihoone]].
TaRtu ülIkoOli juureS TEGutSeB [[TaRtu ÜlIKoOli AKAdEEmIlinE sPOrdikLuBI]], KELLEle kuulub [[tARtU üliKOoLI SPordiHoOnE]].


tARTU ÜlikoolIgA On olNud VÕi oN PraEGU SeOTUd jÄRGmIsEd SpoRdIkluBiD:
Tartu Ülikooliga on olnud või on praegu seotud järgmised spordiklubid:
*[[TArTu üLikOoLI kORvPAlliMeesKonD]]
*[[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond]]
*[[taRtU ÜlIKooLI KOrvPaLLInAiSkOnd]]
*[[Tartu Ülikooli korvpallinaiskond]]
*[[Tartu Ülikool/Eeden]] (naiste võrkpalliklubi)
*[[TaRTU ÜLIkOOL/EedEn]] (naiste võrkPAllIKLUbi)
*[[Tartu Ülikool Fauna]] (jalgpalliklubi)
*[[TarTU ülikool fAUNA]] (jalGPALLIKLUBI)


==Vaata ka==
==vaAtA kA==
<div style="-moz-column-width:25em;-webkit-column-width:25em;column-width:25em;-moz-column-gap:1em;-webkit-column-gap:1em;column-gap:1em;text-align:left;">
<dIV sTYlE="-moZ-ColUMn-WidTH:25Em;-WeBkiT-ColUMn-wIDTH:25eM;colUmn-WIDTH:25eM;-mOZ-COLumN-GAp:1EM;-wEBkIT-COLuMn-gAp:1eM;cOlUMN-Gap:1em;texT-ALIgN:LEft;">
*[[Tartu Ülikooli rektorite loend]]
*[[TArtu ÜLikOoLI rEKtOrItE LOEnD]]
*[[Tartu Ülikooli audoktorite loend]]
*[[TarTu ÜLIKooLi aUdOKtoRiTE LOeND]]
*[[Tartu Ülikooli õppejõudude ja ametnike loend (1937)]]
*[[TARtu üLiKooli ÕpPEjÕuDUDe Ja ameTniKE LoEND (1937)]]
*[[Tartu Ülikooli õppejõudude loend (1937)]]
*[[TARTU üliKooli õpPEjÕudUDE loEND (1937)]]
*[[Tartu Ülikooli teaduslike stipendiaatide loend (1937)]]
*[[tARTu ÜliKoOli tEaDUSLIKE sTIPENDIaatiDE lOEnD (1937)]]
*[[TaRtU ÜLikoOLi riiGIKAITselISE ÕPetuSe InSTItUuT]]
*[[Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituut]]
*[[tARtU ÜlIkoolI VabaDE kunStIde PRoFesSoR]]
*[[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]]
*[[Tartu Ülikooli Kirjastus]]
*[[tArtu ÜLIKOoLi kIRJastus]]
*[[akaDEEMILINE orgAnISAtsiOON]]
*[[Akadeemiline organisatsioon]]
*[[Skytte medal]]
*[[SkYTTE meDaL]]
*[[tArtu üLiKooli akAdeeMilINE nAisKoOr]]
*[[Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor]]
*[[Tartu ülikooli arhitekt]]
*[[TarTu ÜlikOOLI arhITeKt]]
*[[Tartu ülikooli arvutuskeskus]]
*[[tArTu ÜLIkooli aRvUTuSKeskus]]
*[[Rahvusvaheliste Suhete Ring]]
*[[RAHVUSvAHeLisTe suheTe RINg]]
*[[tARtU ülikoOLi SüMFOOnIaOrkeSTer]]
*[[Tartu Ülikooli sümfooniaorkester]]
*[[tArtu üLIkOolI kInEsiOLOOGIa Ja BiOMEHAAnIka lABoR]]
*[[Tartu Ülikooli kinesioloogia ja biomehaanika labor]]
*[[Tartu Ülikooli Sihtasutus]]
*[[tarTU ÜlikoOLi sIHtaSutus]]
*[[Mathias Wühneri kapital]]
*[[MathIas wÜhnERi KApitAl]]
*[[TaRTU ÜLIKoOli OrIentALiStikaKeSKUS]]
*[[Tartu Ülikooli orientalistikakeskus]]
*[[Tartu Ülikooli ideelabor]]
*[[Tartu ÜLikooLi IdeelAboR]]
*[[TarTu üLiKOOlI aRvutusLIKu NEUROtEADuse UurIMISGruPp]]
*[[Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse uurimisgrupp]]
*[[Professor Talis Bachmanni labor]]
*[[pROfEssoR TaLis BacHMANnI lABor]]
*[[Tartu Ülikooli maaliosakond]]
*[[TArtU ülikOOli MaaLIosakONd]]
*[[Tartu Ülikooli Raefond]]
*[[tartU üLIkooLI RaeFOnD]]
*[[Tartu Ülikooli suur medal]]
*[[TArTU üLikOOlI sUur MEdAl]]
*[[Tartu Ülikooli aumärk]]
*[[tArtU ÜlIKooLi aUmärk]]
*[[TRÜ sotsioloogia laboratoorium]]
*[[TRÜ SOTsioLOogIa lABORaTOoRIum]]
</div>
</div>


==Viited==
==ViITEd==
{{viited|allikad=
{{viiTeD|aLLIkad=
<ref name="struktuur">[http://www.ut.ee/et/ulikoolist/struktuur-ja-inimesed/juhtimine/rektoraat Rektoraat] Tartu Ülikool</ref>
<rEF naME="sTruKTUuR">[HTtp://WWW.Ut.EE/ET/uliKOoLIst/StRUktUur-ja-InimeSeD/jUHtiMINE/rEKtOrAat REKtORaat] tARtu üLIKoOL</rEf>
<ref name="statistika.ut.ee">http://statistika.ut.ee</ref>
<ref NAMe="statistIKA.ut.eE">hTtP://stATisTIKA.ut.eE</rEF>
<ref name="OcTqu">[http://www.ut.ee/et/ulikoolist Tartu Ülikool: ülikoolist]</ref>
<ref NaME="OCTQU">[HTtp://www.Ut.Ee/et/ULIKOOLIst tARTU ülIkoOl: ÜlIkoolist]</REF>
<ref name="3QjFW">http://humanitaarteadused.ut.ee/et</ref>
<rEF nAMe="3qjFw">hTtp://HUMANiTaARteADUsEd.uT.eE/ET</reF>
<ref name="j7z41">http://sotsiaalteadused.ut.ee/et</ref>
<reF nAMe="J7Z41">HTtp://sOTsiAALTEadused.ut.EE/ET</ReF>
<ref name="4STAU">http://meditsiiniteadused.ut.ee/et</ref>
<ref nAME="4sTaU">htTP://meDiTSiiniteADUsEd.uT.EE/ET</rEf>
<ref name="u1Sic">http://reaalteadused.ut.ee/et</ref>
<Ref NAMe="u1siC">HtTp://ReaaLTEAdUsed.UT.EE/eT</Ref>
<ref name="mwXVo">[http://www.ut.ee/et/ulikoolist Tartu Ülikool]</ref>
<rEf nAme="MWXvo">[htTP://wWw.UT.ee/et/ulIKooLIST taRtu ülIKooL]</REf>
<ref name="c148u">[http://uudised.err.ee/v/eesti/b0274ea2-66c4-44da-9b21-f001dc2b789a "Maailma ülikoolide edetabel: Tartu ülikool tõusis natuke, TTÜ langes pisut"] ERR, 16. september 2014</ref>
<REf naMe="C148u">[htTP://UuDIsed.erR.Ee/V/eESti/B0274eA2-66C4-44dA-9b21-F001Dc2B789A "mAAiLMA ÜLikOOLidE EdETABeL: tarTU ÜLIkoOL TõUsIS naTUKE, tTÜ lAngES pisut"] eRR, 16. SePTembEr 2014</ReF>
<ref name="UUU">[https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3726 Tartu Ülikool tõusis edetabelis 16 kohta], Universitas Tartuensis, juuli 2020</ref>
<ReF nAmE="Uuu">[HtTPs://wwW.AJAkIri.uT.EE/ARtikKeL/3726 TArtU üLiKOoL TõusiS edetaBeLiS 16 kOhTa], unIVeRSitas tartUensIS, juULI 2020</ReF>
<ref name="5Virp">[http://www.ut.ee/et/ulikoolist/struktuur-ja-inimesed/juhtimine/noukogu Nõukogu] Tartu Ülikool</ref>
<rEf nAMe="5vIRP">[hTTP://WWW.uT.Ee/ET/ulIkOOlisT/STRUKtuUr-ja-IniMeSED/juHtiMiNE/NoUkOgu NõukogU] tArtu ülIkooL</Ref>
<ref name="mhMQv">[http://www.ut.ee/et/ulikoolist/struktuur-ja-inimesed/juhtimine/senat Senat] tartu Ülikool</ref>
<Ref namE="mHMqV">[htTP://WWW.uT.Ee/et/UlikOOlisT/sTruKtUUr-ja-iNImesED/JUhtimINe/SeNAT senaT] TaRTu üliKooL</ReF>
<ref name="XXZHw">[http://tartu.postimees.ee/2834357/tartu-ulikooli-senat-jai-oma-otsuse-juurde-neli-teaduskonda-jatkavad "Tartu Ülikooli senat jäi oma otsuse juurde: neli teaduskonda jätkavad"] Tartu Postimees, 20. juuni 2014</ref>
<reF Name="XXZhW">[hTTp://TARtU.POsTIMEes.Ee/2834357/tartu-uliKooLi-SENat-JAI-Oma-OtsUSe-jUuRDe-NELI-TEaDuSkOnDa-JatKaVAD "tArTU ÜlIKOoli seNAt JÄI omA OtsUse JUUrdE: nELi TeaDuSKonda JÄtKAVad"] taRTu postIMEES, 20. JuUni 2014</rEf>
<REF NAme="N98VI">[hTtp://www.UT.EE/ET/ulIKoolisT/raHvusVAHelINE-KOostOo/VAliSPArTNeRid/pArtNERULiKOOLiD PaRtNerÜliKOoLId] tARtU ÜLIkooL</Ref>
<ref name="n98Vi">[http://www.ut.ee/et/ulikoolist/rahvusvaheline-koostoo/valispartnerid/partnerulikoolid Partnerülikoolid] Tartu Ülikool</ref>
<ref name="lCltB">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tartu-ulikool-sai-rahvusvahelises-ulikoolide-pingereas-korge-koha.d?id=32240243 Tartu Ülikool sai rahvusvahelises ülikoolide pingereas kõrge koha], Postimees, 21. juuli 2010</ref>
<rEf NamE="lCltb">[Http://wWW.dELfI.ee/neWs/PAEVauuDisED/eEsTI/taRtu-ULIkOOL-Sai-rAHVUSvAHElISes-uLIkoOliDE-PInGerEaS-KoRge-kOHa.d?ID=32240243 TarTU ülIKOOL SAi RAHvusvaHElisEs üLIKooLIdE pINgErEAS KÕrGE koHA], pOstimEeS, 21. juuLI 2010</rEf>
}}
}}


==Kirjandus==
==kirJaNdUs==
*Piirimäe, H 1982: ''Tartu ülikooli ajalugu'' I 1632–1798. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus.
*PiIRIMäe, h 1982: ''TaRtU ÜliKoolI aJaLUgu'' i 1632–1798. taLLINn: eeSTi raaMAt JA VALgUS.
*Siilivask, Karl 1982: ''Tartu ülikooli ajalugu'' II 1798–1918. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus.
*SIILIVaSk, kaRl 1982: ''taRTu ÜlIKooLi ajalUgu'' II 1798–1918. TAlLiNN: EesTI RaamAt Ja vaLGUs.
*Siilivask, Karl ja Hillar Palamets 1982: ''Tartu ülikooli ajalugu'' III 1918–1982. Tallinn: «Eesti Raamat» ja «Valgus».
*siILiVaSk, kArL JA HiLlaR palAmEts 1982: ''TaRtu ÜLikoOLI ajaluGu'' iii 1918–1982. talLiNN: «EESTI raamat» jA «Valgus».
*[[Edgar V. Saks]]: ''"Eesti renessanss aastatel 1802–1850"''. Võitleja, aprill 1966, nr. 4, lk. 4.
*[[edGAr v. SakS]]: ''"EeStI renESsaNss AAstATEL 1802–1850"''. vÕiTlEJA, ApRill 1966, Nr. 4, Lk. 4.
*[[Arnold Christian Theodor Hasselblatt|Arnold Hasselblatt]]: ''"Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat"'', Dorpat: C. Mattiesen, 1889 ([http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000433/images/ Digitaalselt])
*[[aRnoLD ChRisTian ThEodoR HAsSELbLATT|arnOLD hAsSeLblaTT]]: ''"ALBum ACaDEMICUM DeR KAISeRliChEN UniverSiTäT DOrPAT"'', DOrpAT: C. mATtiEsen, 1889 ([httP://daTeN.digitale-SAmMLUnGEN.De/~DB/bsB00000433/IMageS/ DIgITAAlseLt])
*Rückblick auf die Wirksamkeit der Universität Dorpat : zur Erinnerung an die Jahre von 1802–1865 : nach den vom Curator des Dörptschen Lehrbezirks eingezogenen Berichten und Mittheilungen., Dorpat : C. Mattiesen 1866 [http://tallinn.ester.ee/record=b2448007~S1*est ESTERis] ([http://books.google.ee/books?id=158BAAAAQAAJ Digitaalselt])
*RüCKbLIcK aUf dIE WIrKsAMKeIT DER uNivErsITäT dOrpaT : zuR ERiNnERuNG An die jAHRe VON 1802–1865 : NAch deN VOM cURaTor Des DöRpTSChEN LEHRBeZirKS EiNGEZoGEneN BericHten Und mittHeILuNGEN., dorPAT : C. MaTtIesEn 1866 [HtTP://tAlLINN.eStEr.ee/RecOrD=b2448007~s1*est EStEris] ([HTTp://boOKs.GooGLE.eE/books?ID=158baAaaQaAj digITAalsElT])
*ОБзор дЕяТЕЛЬНоСТИ имПЕрАТОрского ДЕРПТсКОГо УНиВерСИтЕТА: на паМЯТЬ О 1802–1865 гОдАХ / соСтАвЛЕн ПО оТЧЕТАм и ДонЕсеНИЯМ, пРеДстАвлеНнЫм пОПечителЮ деРптСКОгО учЕбноГО оКРУга [штрЮмпелЬ, Л. ; ПОД рЕд. проФ. н. а. ивАНовА], ДеРпТ : к. МаТтиСЕн 1866 [hTTp://TArTu.esTer.ee/rECOrD=B2441575~S1*ESt esTERIs] ([HtTP://BOOKs.GoogLE.EE/booKs?Id=wJg_AAAaYAaJ dIGiTaaLSElt])
*Обзор деятельности Императорского Дерптского Университета: на память о 1802–1865 годах / составлен по отчетам и донесениям, представленным попечителю Дерптского учебного округа [Штрюмпель, Л. ; под ред. проф. Н. А. Иванова], Дерпт : К. Маттисен 1866 [http://tartu.ester.ee/record=b2441575~S1*est ESTERis] ([http://books.google.ee/books?id=Wjg_AAAAYAAJ Digitaalselt])


==Välislingid==
==väliSliNgid==
{{Commonskat|University of Tartu}}
{{coMmonskat|uNivERsiTy oF tArtU}}
{{Vikitsitaadid}}
{{VIKiTsItaADID}}
* [https://www.ut.ee/ Koduleht]
* [htTPS://wwW.UT.Ee/ KodULeHT]
* [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=784133&searchCurrent Tartu Ülikooli seadus]
* [HtTp://WWw.rIigiTeaTaJA.Ee/ERT/act.jSP?iD=784133&SEARChCuRRENT TARTu ülIkOOlI SEadUs]
* [[Jacob Johann Hastfer]]i plakat [http://www.ra.ee/plakatid/index.php/et/plakat/view?id=1074 (teatatakse ülikooli taasavamisest ning kutsutakse osalema taasavamise pidustustel 21. augustil 1690)]
* [[jACoB JohANN haSTFER]]I PLaKat [http://WwW.Ra.ee/pLaKaTiD/INDex.Php/ET/PLAkAt/vIEW?Id=1074 (TeAtATAKSE ÜlikoolI tAasaVAMIsEsT NinG KuTSuTaksE osalema taasavAmIsE pIDuSTUsteL 21. AUGustil 1690)]
* [[Erik Dahlberg]]i plakat [http://www.ra.ee/plakatid/index.php/et/plakat/view?id=1092 (teatatakse ülikooli üleviimisest Pärnusse 31. augustil 1699)]
* [[eRiK daHLbErG]]I PLAkAT [hTTP://wWW.rA.eE/PLAKaTid/indEX.pHP/ET/plakAt/vIEW?iD=1092 (TeATatAKsE üLIKOOlI üleVIImisEsT PÄrnUssE 31. aUGUSTIL 1699)]
* [http://www.eha.ee/naitused/aprill_tekst.htm Ajalooarhiiv: Keiserliku Tartu Ülikooli avapidustuste kirjeldus 1802.a.]
* [hTtp://WwW.EHa.Ee/NaituseD/APrill_TeKsT.htm aJalooArhIiV: keISerLIKu tARTu ÜlIkOoli avAPIDUSTUSTe KirJelDus 1802.A.]
* [http://www.epl.ee/artikkel/192362 "Tartu Ülikool avas e-ülikooli"] – Eesti Päevaleht. 13. veebruar 2002
* [http://wWw.ePl.eE/ArTIkkEl/192362 "tarTU ülIkool AVAS E-üLIKooli"] – EEsTI päEVaLehT. 13. VeeBRUaR 2002
* [http://uudised.err.ee/index.php?06175979 Tartu Ülikool loob sümfooniaorkestri] – ERR.ee, 2. september 2009
* [hTTP://UuDISeD.erR.ee/iNdEx.pHP?06175979 taRTu ÜLIKoOl LOOB SümfOoNiAoRKEStRI] – erR.Ee, 2. SEPtemBeR 2009
* [http://www.temuki.ee/ "Tartu ülikooli aula kui kontserdisaali ajaloost I: 80 aastat Tartu Helikunsti Seltsi kammermuusikasarjast"] – Teater, Muusika, Kino 2012, nr 5, Virge Joamets.
* [hTTP://wWW.temuKi.EE/ "Tartu üLIkoolI aula Kui KoNTSErdISAALI aJAlOoSt i: 80 aaStAT TaRTu hELiKunsTi seltSI kAmmERmuUsiKaSaRjAsT"] – TEatER, MUusIkA, KiNO 2012, nR 5, viRGe JoaMEtS.
* "Tartu ülikooli aula kui kontserdisaali ajaloost II: Grosser Hörsaal der Keiserlichen Universität" – Teater. Muusika. Kino 2013, [http://www.temuki.ee/numbers/2013/1/article5592.pdf nr 1], nr 3 ja nr 4, Virge Joamets.
* "TarTU ülIKOoli AulA kUi kontSeRdisaalI ajALOost iI: gRossER HÖRSAAl Der keiserLicheN unIVErSitÄT" – TeateR. muuSiKA. KinO 2013, [HTTp://wWW.Temuki.Ee/NUmbERs/2013/1/ArtICLe5592.PdF Nr 1], nR 3 ja Nr 4, vIRGe JOamets.
*Olev Remsu. "Targalt, vaeselt ja lõbusalt läbi sajandite. Rahvusülikooli juubeliks". Postimees, 30. dets 2019.
*OLEV rEmSU. "TaRGAlt, vAESeLT jA LÕbuSalT LÄbI SaJAndITE. rAHvUSüLikoolI jUubeLiKs". POstIMees, 30. DetS 2019.


{{Eesti kõrgkoolid}}
{{EeSti KÕrGKOoLiD}}


[[Kategooria:Tartu Ülikool| ]]
[[kaTEGooRIA:TArTU üliKOol| ]]
[[kAteGOORIa:EeStI persOnaalSED omAvaLItsUsEd]]
[[Kategooria:Eesti personaalsed omavalitsused]]
[[Kategooria:1632]]
[[KAtEGoOria:1632]]

Redaktsioon: 22. september 2020, kell 00:22

Mall:SEE aRtiKKEl Mall:TOiMeTA Mall:InFoKAsT ÜLiKOOL

TARTu ÜLIKOoL (LÜhENd Tü) oN VaniM JA SUurIm eeStiS teguTSEV ülIKOOl. ainUkese ÜliKooLInA BaltImAADeS kUulub tArTU ülIkOOl 1,2% mAAILMA PARImatE SEkKa.[1]

TaRTu ülIkoOLI ASUtamiSaasTaKs LOEtAKse AasTaT 1632, miL TarTUs aVAti ametLikulT aCaDeMia GUsTaVIANA. SELLE aJaLUKKu JÄÄB mItMeId kAtkesTUSI jA ErINeVaid peRioODE. eesTikEelsE ÜlIkOOliNA AlustAti töÖD 1919. AastAl. 1940–1941 JA 1944–1989 KANDiS üLIKOOL NIME tArtu RIiklik üliKoOL (LÜhEND trü).

tartU ÜLIKooLIS oN 4 vALdKONda: hUmAniTaarTEaDustE Ja kuNSTIDE vALdKOnD,[2] SOtsIaAlTeadusTE vaLdkOnd,[3] mEDItSIINitEAdUste vALDkONd[4] NINg loOdus- Ja TäppISTeAdUSTE VALdKOND[5]. ÕpPEKavu on 157 – 2018/2019. ÕPpeaASTAl TOiMUs vAStuvõTt 56 bakalAUReuse-, 68 MAGistRi- Ja 33 DoktORIõpPEkAVaLe[6].

AlAtES 2018. aasTa 1. aUGUstisT oN üliKOoli rEKtoR tOomas aSseR. alates 2019. AASTaSt ON üliKOOLI kaNtSLER KsTINA VaLLiMÄe.

ülIkooL ON hinnAtUD pARimaKs bAltIkuMis. NäItEks EDetAbeli QS WorLd uNIVeRSIty RankInGs hINNanguL olI TArTu ÜlIKOol 2020. AastAl MaAiLma üLiKoolIDE SEas PAReMuSElT 285. kOhaL[7] (2019. aAStal 301. kOHAL[8]), Mis oN eesTi KõrgkOoliDE SEaS SENi KõRGeim koht. eDetAbELIs timES higHer eDuCaTIoN (tHE) wORLD unIverSIty rAnkiNgS on tArTU ÜLikooL PüSINuD 2016.–2019. aastANI posITsiOoniL 301–350 NIng EDEtaBElIs acADemIC rANKInG oF worlD UnIverSiTieS (ArWu) hoIAb 2019. AaStaL posITSiOOni 301–400.

TartU ÜlIkOOL ON MAaIlmA 1% VIIdAtUImaTe üLIKOOLIDE Ja TeAdUSasUTUstE HulgAs 12 tEADUsvaldKOnNaS. Ligi 50 TArtu ÜlIKOoLI tEaDlAST kuULub 1% MAaILMA EniM vIiDatUd TeadLaSte HUlKa (Web oF scIEncE).

üLE Poole EEsTi TeAdusPuBlIkAtSIOoniDEST AVAldAvad TArtU ÜlIKoOli teaDLaSeD. TeAdUspuBlIkaTsioone ON Etis-E aNdmEteL U 34 000, sH Isi WeB of SCIEnCE'I AndMEbaasIS üLe 7500. TartU ülikoOlIS kAitsTAksE ka ÜlE pOOlE EeSti dOKtOrITööDEsT (uMBes 120 DOKTOrItÖöD AaSTas).

2019. AaSTA JuuLIKUU SEiSUgA on Tü lIikmeTega SEOtUD KOkKU 55 ÜLiKooLI SPIn-ofF ETTEVõTet.

2020. aaSta vALmIs TÜ suurIM õppeHoone nIMEtUsEgA deLta, Kus asuvAd arvutiteaDuse iNStITUUT, MATeMaatika ja staTIstikA InsTitUuT, mAJanDUse INsTItUuT jne.[9]

JuhtIMiNe

TaRTU ülIkOoli nõuKOGU IstunG Mall:VaaTa

üLiKooli jUHtIMise stRUKtUuR On OlnuD eRI aegAdEL ERiNEv. alATEs 2012. aAStASt On ÜLIkooLI jUhtoRgaNId nõuKoGU ja sEnAT.

NÕUKogU ON ülikoOLI KÕRGEIM OtSUStuSkoGU, miS VAstutab MuuhULgas ÜLikOoLi mAJaNdUstegEVUSE Ja pIkaAjALiSE aREnGu eeST. siNNa kuuLuB 11 liigEt, KELLE nimETAVad AmETIsSe üLIkooLI sENAt, eESTi TeaDUstE AkADEEmiA NiNg HariDUS- JA tEAdUSmINisTEr. aLAtES 16. vEebRuaRIST 2017 kUUlUVAD nõUKokKu HeiDi KaKkO, RuTh OLtjER, vAHuR KRAFt, evA åkesson, anTS NÕMPeR, tOOmaS aSseR, jüri Sepp, biruTe KlaAs-lanG, RiCHarD vILLEmS jA TÕNU LeHtsAAR JA elS HeINsAlU.[10] eeLMIse kooSSEIsU lIIkMED olid TOomaS aSsER, tOiVo maIMets, pEETer SaaRi, JüRI sEPp, PaUl VarUl, kaJa taeL, toomAS kihO, KeRstI kAlJUlaId, vAHur krafT, aKu sOrAinEn Ja KaRi OLavi raIvIO.

sENaT oN akAdeEmilINE OTsUStusKogU, mIs vaSTuTAB õPpe- jA TeaDUS- NING ARENdusTegevUs eeST. siNNa kuUluvaD reKTOR ja KunI 21 LiIGET. NENde sEas On üLIkooli tÖÖtaJATE VAlITUD nELi eSiNDaJAt igAsT VaLDkoNNAST (huMAniORa, mEDicINa, ReALiA ET NAtURaLIA, SOcALiA) NInG ülIÕpilasesINDUSE vALiTuD ÜLIÕpiLasTE esinDaJAd.[11]

AlaTEs 2018. AaSTa 1. aUgUsTisT ON üLiKOOLI RekToR NeuROKIruRGIa proFEsSOR tOomaS AsSER. RekTorAADiS on ka ÕpPepROReKtor aUNE valk, tEaDuspROREKToR KriSTJan vaSsIl Ja AreNDUsprorEkTOr erIK PuURA. üLikOolI kaNtsLer oN KstInA vallimÄe. Eri ValDkOndade DEkAANId oN MArGIt suTROP, MarGuS lEMBER, rAUL EAMEts Ja PEEter bURk.[12] aLATeS 1. jaAnUARiST 2020 ON dekAANID ANTI SELarT, MargUS LeMber, RAul eamEts jA LEHo AInSaaR.[13]

StruKtUUr

hUMaNiTaARTeaDUSTE ja KuNstiDe vALdKond sOtsiAAltEAdUSTE ValDKoNd meDItSIInIteAdUstE vALDkoND looduS- jA täPPISTEaduStE VaLdKOND
usUtEAdUSkONd ÕiGUsteaDuskOND Bio- Ja SiirDEMEDItsiinI INStiTuut EeSti MeReInSTitUUT
AjaLoO ja ArHeOLOogIa instItuUT mAJandUsTeADuskONd pErEMEDiTsiiNi JA rAhVATERviSHoIu INSTituUT füüsIKa inStitUuT
eESti Ja ÜlDkeeLEteADUSE INSTItuuT üHiSkOnNAtEaDUSTe InStITUut FArmAaTsIa insTItuuT keemiA INsTITuut
fIlOSOOFIa jA SeMiOOTiKa INstITuut HAridUsTeADuSTe InstituUt klIiNILIsE MeDItsiinI iNstItuUT moLekuLAAR- Ja raKUbIOloogiA inStItUuT
kuLTuurIteAdUStE Ja kUNstIdE iNSTiTUUt PSÜHhOloOgIa INSTItUUT HAmbAarsTiTEAdUse INSTITUUt ÖKOLOogiA jA maateADUSte inSTiTuUT
mAaILMa kEELTe jA kulTuuriDe KolledŽ joHaN skYTTE PolIitikaUuRINgutE InStItuut SporDITEADUStE Ja fÜSioterAapIa iNstiTUuT TARtU oBsErvaToOrIum
vIlJaNDi KUltUuRiaKAdEemiA narVA koLlEDž teHnOlOOgiaInSTITuUt
pÄrnu KOlLEDž aRvUtIteADUse InstitUut
MATEmaatika jA STATISTika InsTiTuut

SAMuTi KuuLUVAd ÜlIkoolI sTrUktUUri gENooMikA iNStiTUut, TaRtu üLIKoolI rAAMAtukOgU, TArtu ülikoOli MuUseum, tartU üLiKoOLi LoodUSmUuSEuM kOoS bOtaANikaAIagA, tArtU ÜLiKooLI tEaDUskooL JT OsakoNnaD nING AsutUsEd.

2016. AAsTal jÕUStunud reforMIST, MiLLegA PaIguTati StRuKtuuRiÜksuseD nEljA vaLdkONnA alla, aNDIs üLIKoOL TEada 2014. AAstAL. OTsuS kINNITaTI VAatAMATa TEAduSKondADe AvalIKULE PROtesTile, MIdA AjakiRjaNdUSEs VedASId EEsT eELkÕIGe ÕigUS- JA USuTEaDUskoND. oTSUse aLuSeKs tooDi AdmiNIStRATIivseD pÕHJeNDused, mis ei PidAVaT mÕjUtaMA õPPe- JA TEadustÖöd.[14]

tARtu ülIKOoLI TÜrI kolLeDž suLeTi 2011. AasTaL.

AJalUGU

uuS aNatOomikUM ValMIs 19. SaJANDI LÕpUL Mall:VAATa

TRADItsIOoNiLISElt LiigItaTAKse tartu ÜLIkooli AJALugu jÄRGmisELT:

  • 1632–1665 AcaDemiA GUstAVIaNA: RooTsI vÕIMU AlUsE üliKOoLI ESiMEnE PeriOOD (LaDina ülikOol)
  • 1690–1710 aCadEMiA gustaVO-CArOliNA: roOTsI VÕiMu aLUse ÜLikOolI TeInE peRiOOD (ALatEs 1699. aastast PÄRnUs)
  • 1802–1918 kAIseRliCHe UnIversITäT Zu DOrpat (SAksa üLikoOL)
  • 1893–1918 kaIsErLicHe UNiVersitÄT JUrjew (vENeStUSaEGNE ÜlIkoOl, ÜlemineK VeNe KeeleLe)
  • 1918–1940 EESTI vabArIIgi TarTU ÜliKool
  • 1944–1989 tartu RIiKLik ÜLiKoOl NõUkogUde VÕImu aLl
  • 1989–pRAEGuSEnI TarTU ÜliKoOL IseSEiSVUSe taaSTAmIse aJAl ja JÄreL

tEGElIKUlT on sEllInE pERIodiseeRINg LihtsustaTUd. 1918. aaStal TeGuTses SakSa oKuPaTSIooNi aLL lüHiKEst aEGA saksAKEELnE LANDeSuNiVeRSItäT DOrPAt jA 1941–1944 EestI OMAvaLITsuSe TarTU ÜLikOol.

RahVUSVAheLiNE KoosTÖÖ

aAstaSt 2003 oN tARTU ÜlikOoL coImBrA gRUpPI LIIGe,[15] KuhU kuUluB KoKKU 39 eurooPA ÜLikOoli,[16] NiNG AASTAST 2006 kuuLUtakse KA UtREchTi VÕRGUStIKku,[17] kUS on koOS 32 eUroOPa ÜliKooli[18].

The GUild (thE Guild OF EuRopEaN rEseArch inTEnSivE UnIVeRSITiEs) ON 2016 LOodUD EuroOpa teADUSÜlikOOlIDE ORGAnisAtsiOoN. ThE GuiLDI AsuTAjateks oLI 14 TiPpÜLiKOOli EURoopA RIikidEsT, SH AINSA KEsk- jA idA EuROOPA RIIKiDE ÜLIKooliNA kUtsuTI aSUTaJaTE rInGi TARtU ÜLikOOL. tänAsEKS on VõrGUStIKu lIikMekS 19 VAlitUD TeADUsülIkOOli.

LErU-CE7 INitSiATIiV on euRoOpa parImAtE TEaDuSÜLIKOOlIde vÕrGUStIkU LEru (the leagUE Of EUropEAN REsEARCh UnivERsItieS) JA SEitSmE Kesk-eurooPA ülIkooLI PArTNeRlusprOGRamm, Mis oN lOODuD SiHIgA mÕJuTAdA kõRGHAridUs- JA TEAdUSPoLIITikaT euroOPas.

EurOOpa ÜLiKOOLidE asSoTsiatsIoON (EuroPeAN UnIVersiTy aSsociatiON – eUa) on euROOPA kõrGkoole NING REkTOriTe nõuKoGUsiD üHeNdav kaTuSorGAnisatsioON, OLLES Üks KÕrgHaridUssEktORi mÕjuKamAiD eestkÕNelEjaId EurooPa tasanDil. sEE ühEndAb TÄisLiiKMeTeNA 850 KõrGeMAT ÕPPEAsUtuST nINg 26 RiIGi rEKTORitE nõUKoGU. EUa tEkkiS 2001. aASTal EuroOpA REktOritE KOnveREntSi Ja EUROOPA LIIdu liikMESrIiKidE rEKTorIte konFÖdEratsiOoNI ÜhiNeDeS.

tArtu ÜlIKoolIL oN KahePooLsed kOoStÖÖKOKKuleppEd Ligi 70 ERi ÜLIKOoligA.[19]

tUNNustUS

2010. aastAL ASetAS HIsPaanIA raHvuSLik UURimIsNÕUkoGu SRc maailMA üLikooLIDE PaREmusJÄrJESTUsES taRtU ülIKOoli 187. kOhale 12&NBsp;000 MaaIlMa KÕrgkOolI SeAS[20].

Tartu üLiKoOl on ÜlIKOolide qs-edeTabElis IDa-euRoOPa Ja kEsk-aaSia ÜLIKOOLide sEas MOSKVA riiKLiKU ÜliKOOLi jA NOvOsiBirSKI riIKlIKu ülIkOolI JÄrEL KOLmandal kohaL.[21]

vILiStLasEd

hInNanguliSelT ON TaRtu üLIkoOLI LõPetAnUd umBEs 70 000 iNimEst.

2016. AaStA JAanUARIst On kAsutuSeL TArTu ÜLiKOoli VIlisTlaSvõRgUstik utAluMni.

piLTE

spOrT

TaRtu ülIkoOli juureS TEGutSeB TaRtu ÜlIKoOli AKAdEEmIlinE sPOrdikLuBI, KELLEle kuulub tARtU üliKOoLI SPordiHoOnE.

tARTU ÜlikoolIgA On olNud VÕi oN PraEGU SeOTUd jÄRGmIsEd SpoRdIkluBiD:

vaAtA kA

ViITEd

Mall:ViiTeD

kirJaNdUs

  • PiIRIMäe, h 1982: TaRtU ÜliKoolI aJaLUgu i 1632–1798. taLLINn: eeSTi raaMAt JA VALgUS.
  • SIILIVaSk, kaRl 1982: taRTu ÜlIKooLi ajalUgu II 1798–1918. TAlLiNN: EesTI RaamAt Ja vaLGUs.
  • siILiVaSk, kArL JA HiLlaR palAmEts 1982: TaRtu ÜLikoOLI ajaluGu iii 1918–1982. talLiNN: «EESTI raamat» jA «Valgus».
  • edGAr v. SakS: "EeStI renESsaNss AAstATEL 1802–1850". vÕiTlEJA, ApRill 1966, Nr. 4, Lk. 4.
  • arnOLD hAsSeLblaTT: "ALBum ACaDEMICUM DeR KAISeRliChEN UniverSiTäT DOrPAT", DOrpAT: C. mATtiEsen, 1889 (DIgITAAlseLt)
  • RüCKbLIcK aUf dIE WIrKsAMKeIT DER uNivErsITäT dOrpaT : zuR ERiNnERuNG An die jAHRe VON 1802–1865 : NAch deN VOM cURaTor Des DöRpTSChEN LEHRBeZirKS EiNGEZoGEneN BericHten Und mittHeILuNGEN., dorPAT : C. MaTtIesEn 1866 EStEris (digITAalsElT)
  • ОБзор дЕяТЕЛЬНоСТИ имПЕрАТОрского ДЕРПТсКОГо УНиВерСИтЕТА: на паМЯТЬ О 1802–1865 гОдАХ / соСтАвЛЕн ПО оТЧЕТАм и ДонЕсеНИЯМ, пРеДстАвлеНнЫм пОПечителЮ деРптСКОгО учЕбноГО оКРУга [штрЮмпелЬ, Л. ; ПОД рЕд. проФ. н. а. ивАНовА], ДеРпТ : к. МаТтиСЕн 1866 esTERIs (dIGiTaaLSElt)

väliSliNgid

Mall:CoMmonskat Mall:VIKiTsItaADID

Mall:EeSti KÕrGKOoLiD

  1. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega OctQu on ilma tekstita.
  2. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 3qjFw on ilma tekstita.
  3. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega J7z41 on ilma tekstita.
  4. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 4stAu on ilma tekstita.
  5. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega u1Sic on ilma tekstita.
  6. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega mwxVo on ilma tekstita.
  7. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega uUU on ilma tekstita.
  8. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega c148U on ilma tekstita.
  9. ↑ Mall:NetivIIDe
  10. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 5viRp on ilma tekstita.
  11. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega MHmQV on ilma tekstita.
  12. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega StrUkTuuR on ilma tekstita.
  13. ↑ "tartU üLiKooL VAliS NElJaLe VAlDKoNNAlE dEKaANID" ERR noVAaToR, 22. OkTooBeR 2019
  14. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega XxzhW on ilma tekstita.
  15. ↑ cOImbRA GruPp TarTU üliKOol (vaaDaTUd 26. AUguStil 2019)
  16. ↑ LIsT of mEmberS CoiMBRa GRouP (vaADAtUd 26. AUgusTIl 2019)
  17. ↑ UtrecHti VÕrgUStIk taRtU ülIKoOl (VaAdatUd 26. aUGUsTiL 2019)
  18. ↑ OuR MEmBerS uTREcht nEtwoRK (VaAdaTUD 26. AuGuStIl 2019)
  19. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega N98vi on ilma tekstita.
  20. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega LCltB on ilma tekstita.
  21. ↑ "GRaAfiKUD: TaRTu ÜLikOOL jÕUDIs IdA-eUrOoPa ülIKoolide huLgas 3. kOhale" ErR novAATor, 19. oKTOober 2017
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tartu_Ülikool&oldid=5719010"