Velg

Auto velg on ümmargune raam või ketas, mis on mõeldud kasutamiseks autodele. Velg on koos rehviga auto liigutaja. Auto velg on lihtsustatud kujul ümmargune, tugevast ja vastupidavast sulamist plokk, mille keskele on töödeldud ümmargune auk, mille ümber ratas pöörleb kui ratta teljele tekib jõumoment, kas gravitatsiooni või mootori tõttu.

Velje komponendid

Keskava

Keskava ehk tsentreerimisava (center bore), on velje keskel olev ava, mille abil paigaldatakse velg rattarummu külge. Keskava on see velje osa, mis paigaldamisel tsentreerib velge. Üldiselt on veljed valmistatud suurema keskavaga, et mahtuda võimalikult paljudele sõidukitele. Kui velje keskava on suurem kui sõiduki rumm, siis kasutatakse tühimiku täitmiseks tsentreerimisrõngaid. Tavaliselt katab velje keskava veljekapsel.

Veljekapsel

Veljekapsel ehk keskava kate (center cap), on velje dekoratiivne ketas, mis katab velje keskava. Seda kasutatakse keskavas mustuse ja niiskuse vähendamiseks, kuid peamiselt on sellel esteetiline funktsioon. Uuemad veljekapslid katavad ka poldiauguke.

Keskplaat

Keskplaat (center plate) on keskava ümber asuv osa, mille sisse poldiaugud lõigatakse. Keskplaadi külge kinnituvad velje poldid ning rootori külgpind. Keskplaadiga on mingil viisil ühenduses terve ratas.

Poldiaugud

Poldiaugud ehk poldiring (lug holes) on ring, mille loovad 4 või enam poldiauku, mis kinnitavad velje rattarummu külge.

Kodarad

Kodarad kinnitavad keskplaadi trumli välimise ääre külge. Kodarad annavad veljele enamuse struktuurlisest terviklikkusest ning on üks peamisi omadusi veljekujunduses.

Trummel

Trummel ehk velje tünn on velje välimine osa, kuhu rehv on paigaldatud. Trummelil on rehvi paigaldamiseks vajaminevad struktuurid. Trummeli servad on ülespoole laiendatud, et tekitada terav äär. Trummeli ääred hoiavad rehvi libisemise eest ning eespoolsed ääred mängivad suurt rolli velje väljanägemises.

Tootmismeetodid

Vormi valamine

Vormi valamine (casting) on tehniliselt vähenõudlik ja kulueffektiivne meetod velje tootmiseks. Gravitatsioonivalu korral valatakse sulametall valuvormi ning metall valgib gravitatsioonijõuga vormi. Survevalu korral kasutatakse vormi valamiseks täiendavat survet, sulametall valgub vormi suuremal kiirusel ning surve all, see vähendab mullide teket ning muudab velge tugevamaks. Pärast vormi eemaldamist töödeltakse velge ning lõigatakse sobiv viimistlus.

Sepistamine

Sepistamine (forging) on enimkasutatud alumiiniumvelgede tootmisel, Velg pressitakse otse alumiiniumtoorikust (plokist) ning viimistletakse. Üldiselt on sepistatud veljed tugevamad, vastupidavamad ja kergema kaaluga, kui vormi valatud veljed.

Sujuvtöötluse tööprotsess

Sujuv töötlemine

Sujuv töötlemine ehk pidevvormimine (flow forming) sarnaneb valamisega, kuid lisab protsessi venitamise. Esmalt valatakse sulametall vormi ning seejärel kasutatakse kõrgrõhurullikuid velje venitamiseks ja vormimiseks. See protsess loob õhukese, kuid tiheda velje, mis on teoreetiliselt sama odav kui valatud velg, kuid sama tugevusega mis sepistatud velg.

Pöörlev sepistamine

Pöörlev sepistamine (rotary forging) sarnaneb sepistamisega, kuid lisab protsessi keerlemise. Velje pressimse ajal on toorik pöördes. Teoreetiliselt sunnib see keerlemine molekule moodustama tugevaid ja pikki ahelaid ning seetõttu muutub velg tugevamaks kui tavapäraselt sepistatud velg.

Nomenklatuur

Kõigil velgedel on standardne parameetriline nomenklatuur, sõltumata sellest, kas tegemist on valuvelgedega või sepistatud velgedega. Näiteks 18 x 8.5J ET40 PCD 5x120 CB67,1.

Diameeter

Diameeter, ehk velje välis-läbimõõt, tähistab velje suurust. Seda mõõdetakse läbi velje keskpunki ühest otsast teise. Velje diameeter on alati tollides. Antud näiteks oleks see 18".

Laius

Velje laius tähistab trummli välimise osa laiust tollides. Seda mõõdetakse eelviimasest velje randist teise, mitte kõige välimisest velje äärest. Velje laius on ka alati tollides. Antud näites oleks see 8.5".

Velje ääre profiil

Velje ääre profiil iseloomustab velje äärmise ääre kuju ja mõõtmeid. Kõige populaarsem ääre profiil tänavaauto velgedel on "J". Ääre profiili klassifitseeritakse vastavalt velje pinna ja ääre ülemise osa kõrgusele, ääre paksusele ja raadiusele. Näiteks proifil "J" oleks 17.5mm kõrge, 13mm paks ja 9.5mm raadiusega.

Kuna valdav enamus tänavaautosi on "J" ääre profiiliga, siis esineb lai väärarusaam on see, et "J" on laiuse ühik. Teiste ääre profiilidega nagu näiteks K, JK, B, P, A, D, S , T, W puututakse kokku näiteks mootorratastes, metandussõidukites ja rasketes tõstemasinates, kus ratasõiduki iseloom nõuab väga konkreetset velje- ja rehvitüüpi.

Offset

Offset, ehk velje nihe, tähistab kaugust velje keskjoonest keskavani. Seda tähistatakse märgiga ET (Einpresstiefe) ning mõõdetakse millimeetrites. Veljel võib olla positiivne, null või negatiivne offset. Null offseti korral on velje keskava täpselt samal joonel keskjoonega. Positiivse offseti korral on keskava velje keskjoonest ees ning negatiivse offseti korral keskjoonest tagapool. Antud näites oleks see 40mm velje keskjoonest eespool.

Poldivalem

Poldivalem annab teada mis poldimustriga kinnitub velg rattarummu külge. Poldivalemi määrab poldiaukude arv ja ringi diameeter, selle lühend on PCD (Pitch Circle Diameter) või BCD (Bolt Center Diameter). Aukude arv ja diameeter märgitakse koos $x*y$ süsteemis, kus x on poldiaukude arv ja y on poldiringi diameeter millimeetrites. Antud näites oleks 5x120, ehk 5 poldiauku 120mm diameetriga.

Keskava

Keskava, ehk velje tsentreerimisava diameeter näitab velje keskava suurust millimeetrites. Tihti on selle lühendiks kas DIA või CB (Center Bore). Erinevalt teistest numbritest, mis peavad auto või rehviga väga täpselt klappima, siis keskava suurus peab olema ainult võrdne või suurem rattarummist. Antud näites oleks see 67.1mm.