Ķērkliņi vasallilinnus

Ķērkliņi vasallilinnus (läti Ķerkliņu muiža, saksa Kerklingen) oli tõenäoliselt Liivi ordu vasallilinnus, mis asus Lätis, ajaloolisel Kuramaal (Kurzeme), Salduse piirkonnas (Saldus novads), Zvārde vallas (Zvārdes pagasts), Ķērkliņi järve edelakaldal, kunagisel mõisaasemel.

Ķērkliņi loss (Schloss Kerklingen) XIX sajandi keskel

Ajalugu

Linnuseala kuulus Dobele komtuurkonda. Juba orduajal paigutati väiksemaid vasallilinnuseid suuremate ordulinnuste ette nö eelpositsioonidele piiride kaitseks välisvaenlaste vastu. Ka Kuramaal oli Liivimaa lõunaosa piiride kaitseks mitmeid ordu ja piiskopi vasallilinnuseid.

1575 läänistas kunagine viimane ordumeister ja tollane esimene hertsog Gotthard Kettler Kerklini järve ääres maad Rotger Koskullile, kes läti ajaloolaste arvates rajas sinna mõisa ja nimetas selle järve järgi.

1591 ja 1596 aasta vahel andsid Kuramaa hertsogid Friedrich ja Wilhelm Kettlerid oma nõunikule Michael von Manteuffelile, kelle suguvõsa oli XVI sajandi lõpus Pommerist (Pomorze) Kuramaale siirdunud, Poola võimude kinnitusel kuningas Zygmunt II Augusti privileegid vanade lääniaadlimõisate omandamiseks. Need olid Dobelsbergi ja Kerklingi mõisad, millest viimane kujutas endast väikest lossi, mis oli varem algselt kaitseehitisena püstitatud.

XVII sajandil ehitati linnust arvatavasti ümber. See oli Kuramaa ja Semigallia hertsogi vasallide linnus ja seal elas jõukas mõisnik.

1718. aastal sai mõis Friedrich Casimir von Kleisti omandusse, kelle perekonda see kuulus kuni 1920. aastani. Von Kleistide ajal ehitati mõis kaks korda ümber.

1885 väljaantud von Kleistide perekonnakroonikas on pilt Kerklini mõisast, mis kujutab endast peaaegu ruudukujulist kahekorruselist mõisahoonet, mille kahes nurgas asetsevad diagonaalis väikesed ümartornid.

Mõis kannatas tugevalt II MS lahingutegevuses, kuid seisis pärast sõda veel püsti.

Ehitus

Vasallilinnus kujutas endast algselt vähemalt kahekorruselist majalinnust, millele kas koheselt või - kui hoone on veelgi vanem - hiljem tulirelvade ajastul lisati diagonaalnurkadesse lisakaitseks väikesed ümartornid. Need ehitati tugevalt flankeerivalt tornidest linnusekülgede parema kaitse alla võtmiseks.

Praegune seisukord

II MS ajal mõis purustati ja praeguseks on alles väheldased varemed esimese korruse kõrguselt.