Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Ajalugu: parandus
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
13. rida: 13. rida:
== Huvitavaid fakte ==
== Huvitavaid fakte ==
[[Pilt:Roland_Garros_02.JPG|thumb|Susan Legleni väljak Roland-Garrosis]]
[[Pilt:Roland_Garros_02.JPG|thumb|Susan Legleni väljak Roland-Garrosis]]
Enim võite – 13 – on [[Margaret Smith Court]]il (5 [[üksikmäng]]us, 4 [[naispaarismäng]]us ja 4 [[segapaarismäng]]us) aastatest [[1962]]–[[1973]].
Enim võite – 13 – on [[Margaret Court|Margaret Smith Court]]il (5 [[üksikmäng]]us, 4 [[naispaarismäng]]us ja 4 [[segapaarismäng]]us) aastatest [[1962]]–[[1973]].


Kõige rohkem tiitleid üksikmängus – 7 – on võitnud [[Chris Evert]] aastatel [[1974]]–[[1986]].
Kõige rohkem tiitleid üksikmängus – 7 – on võitnud [[Chris Evert]] aastatel [[1974]]–[[1986]].

Redaktsioon: 9. veebruar 2020, kell 14:01

Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused (ametlik nimetus Tournoi de Roland-Garros; ingliskeelne lühinimetus French Open) on tenniseturniir, mis toimub igal aastal juunis.

Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused kuuluvad suure slämmi turniiride hulka.

Ajalugu

Prantsusmaal sai tennis kiiresti populaarseks ja tõrjus 19. sajandi lõpus välja muud sellelaadsed mängud. Peagi said Pariis ja Prantsuse Riviera maailmatasemel tennisekeskuseks. Põhiliseks probleemiks olid seal aga väljakud, sest muru sellises kliimas ja pinnases ei kasvanud. Prantslased lahendasid olukorra sellega, et töötasid välja savist ja liivast väljakukatte, mis on tänapäeval levinud kõikjale.

Esimene turniir toimus 1891. aastal. Kuni 1915. aastani võisid osaleda ainult prantsuse klubide liikmed, kuid siis avati turniir kõigile. Esimesed turniirid olid ette nähtud vaid meestele. Naised lubati väljakutele 1897. aastast.

Tennisekompleks on oma nime saanud Esimeses maailmasõjas hukkunud lenduri Roland Garrosi järgi.

Huvitavaid fakte

Susan Legleni väljak Roland-Garrosis

Enim võite – 13 – on Margaret Smith Courtil (5 üksikmängus, 4 naispaarismängus ja 4 segapaarismängus) aastatest 19621973.

Kõige rohkem tiitleid üksikmängus – 7 – on võitnud Chris Evert aastatel 19741986.

Eestlastest jõudis Toomas Leius 1965. aastal veerandfinaali ning Kaia Kanepi 2008. ja 2012. aastal veerandfinaali.

Noorteturniiri on 2001. aastal võitnud Kaia Kanepi.

Vaata ka

Välislingid