Paadisadam: erinevus redaktsioonide vahel
"Lauter" eraldi artiklisse |
|||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
Paljud paadisadamad pole kantud sadamregistrisse, ei osuta teenuseid ega oma alalist valvet. Külalisaluste sildumine või veeskamine toimub praktiliselt kokkuleppel valdajaga ja külalise omal vastutusel. |
Paljud paadisadamad pole kantud sadamregistrisse, ei osuta teenuseid ega oma alalist valvet. Külalisaluste sildumine või veeskamine toimub praktiliselt kokkuleppel valdajaga ja külalise omal vastutusel. |
||
== |
==Vaata ka== |
||
*[[Lauter (paadisadam)|Lauter]] |
|||
Eesti traditsiooniline paadisadama vorm on '''lauter''' ehk '''valgma''', kus saab paatidega randuda ja neid hoida. Lautri valmistamiseks laoti merest rannale paadilaiuste vahedega kivivallid, nendevaheline merepõhi ja kallas tasandati ning puhastati suuremates kividest ja takistustest. Kivivallide vahele asetati paatide maale tõmbamiseks ja vette laskmiseks ümarad veerpuud. Lautri kõrgemas otsas olid mõnikord paatide üles vinnamiseks [[vinn]]ad ehk pöörad. Suurte kivide külge võis olla pandud [[raud|rauast]] rõngas, kuhu sai vinna või paati kinnitada. |
|||
==Välislingid== |
|||
[https://kultuur.err.ee/956851/kultuurimalestiseks-kuulutati-neli-laevavrakki-ning-kuus-lautrit "Kultuurimälestiseks kuulutati neli laevavrakki ning kuus lautrit."] [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudisteportaal, 28. juuni 2019. |
|||
[[Kategooria:Sadamad]] |
[[Kategooria:Sadamad]] |
||
Redaktsioon: 26. oktoober 2019, kell 01:25
Paadisadam (ka paadisild) on paatide sildumiseks ja hoidmiseks ehitatud lihtne väikesadam.
Kirjeldus
Paadisadamad asuvad üldjuhul kaitstud vete ääres lahe- või jõesoppides ja on mõeldud peamiselt kohalike inimeste veesõidukitele.
Paadisadam koosneb harilikult statsionaarsest või ujuvast paadisillast, paatide veeskamiseks sobivast kohast (slipist) ja mõnikord ka paadikuurist või muust väiksemast hoonest paadi juurde kuuluvate asjade hoidmiseks. Paatide paremaks kinnitamiseks võivad paadisilla ümber vees olla ankrupoid või vaiad. Paadisadamas on võimalik ohutult silduda tavaliselt vaid väikese süvisega (kuni 1 m) ja lühematel (kuni 7 m) veesõidukitel.
Paljud paadisadamad pole kantud sadamregistrisse, ei osuta teenuseid ega oma alalist valvet. Külalisaluste sildumine või veeskamine toimub praktiliselt kokkuleppel valdajaga ja külalise omal vastutusel.