Hall soolmalts: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
sisuline täiendamine
1. rida: 1. rida:
{{Taksonitabel
[[Pilt:Halimione pedunculata baie-d-authie 80 21082006 1.JPG|pisi|Hall soolmalts]]
| nimi = Noollehine malts
'''Hall soolmalts''' (''Halimione pedunculata'') on [[maltsalised|maltsaliste]] sugukonda [[Soolmalts|soolmaltsa]] perekonda kuuluv taimeliik.
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}}
| seisund =
| seisundi_süsteem =
| seisundi_ref =
| pilt = Halimione pedunculata baie-d-authie 80 21082006 1.JPG
| pildi_seletus =
| pildi_laius =
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts = [[Nelgilaadsed]] ''Caryophyllales''
| sugukond = [[Rebasheinalised]] ''Amaranthaceae''
| perekond = [[Soolmalts]] ''Halimione''
| liik = '''Hall soolmalts'''
| binaarne = ''Halimione pedunculata''
| binaarse_autor = (L.) Aellen
| levikukaart =
| sünonüümid = ''Atriplex pedunculata'' L.
}}


'''Hall soolmalts''' (''Halimione pedunculata'') on [[maltsalised|maltsaliste]] sugukonda [[Soolmalts|soolmaltsa]] perekonda kuuluv taimeliik, keda on tihti loetud ka maltsa perekonda kuuluvaks (''Atriplex pedunculata'').
Ta on Eestis arvatud [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]] (seisuga 2012).

== Kirjeldus ==
Üheaastane hõbedane rohttaim, kes on tavaliselt 2–25 cm kõrgune. Hõbedase värvuse annavad väikesed kõõma meenutavad karvakesed. See aitab valguse peegeldamise kaudu vähendada gaasivahetusega kaasnevat veekadu, mis on vajalik sooldunud kasvukohtadel (rannaniitudel) kasvavale taimele. Iseloomulikud on väikesi sirgeid pasunakesi meenutavad viljad. <ref>{{Raamatuviide|autor=Kukk, Toomas|pealkiri=Eesti vähetuntud taimed|aasta=2019|koht=Talinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=68-69}}</ref>

== Kasvukohad ==
Hall soolmalts kasvab rannakarjamaadel ja soolakutel. Talle on vajalikud rohukamarasse kariloomade tallatud rajad, augud ja muud kamardumata kohad, kus üheaastase taimena saab seemnetest kergesti kasvama hakata. Tema tavalised kaaslased on [[soodahein]] ja [[Harilik soolarohi|soolarohi]].

== Levik ==
Üldlevilalt Euraasia liik, kahe suurema osaareaaliga Põhja-Euroopas ja kontinentaalses Euraasias. Eestile lähimad leiukohad on Ojamaal ja Ölandil. Eestis jäänud haruldaseks, olles levinud nüüdisajal peamiselt Väinamere rannikul ja saartel, täpsemalt Hiiumaal, Kassaris ja Muhus. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Halimione_pedunculata.html|pealkiri=Halimione pedunculata — hall soolmalts|väljaanne=Eesti taimede uue levikuatlase tööversioon|aeg=2019|vaadatud=}}</ref> Ta on Eestis arvatud [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]] (seisuga 2012).


==Välislingid==
==Välislingid==

Redaktsioon: 16. oktoober 2019, kell 22:50

Noollehine malts

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Nelgilaadsed Caryophyllales
Sugukond Rebasheinalised Amaranthaceae
Perekond Soolmalts Halimione
Liik Hall soolmalts
Binaarne nimetus
Halimione pedunculata
(L.) Aellen
Sünonüümid

Atriplex pedunculata L.

Hall soolmalts (Halimione pedunculata) on maltsaliste sugukonda soolmaltsa perekonda kuuluv taimeliik, keda on tihti loetud ka maltsa perekonda kuuluvaks (Atriplex pedunculata).

Kirjeldus

Üheaastane hõbedane rohttaim, kes on tavaliselt 2–25 cm kõrgune. Hõbedase värvuse annavad väikesed kõõma meenutavad karvakesed. See aitab valguse peegeldamise kaudu vähendada gaasivahetusega kaasnevat veekadu, mis on vajalik sooldunud kasvukohtadel (rannaniitudel) kasvavale taimele. Iseloomulikud on väikesi sirgeid pasunakesi meenutavad viljad. [1]

Kasvukohad

Hall soolmalts kasvab rannakarjamaadel ja soolakutel. Talle on vajalikud rohukamarasse kariloomade tallatud rajad, augud ja muud kamardumata kohad, kus üheaastase taimena saab seemnetest kergesti kasvama hakata. Tema tavalised kaaslased on soodahein ja soolarohi.

Levik

Üldlevilalt Euraasia liik, kahe suurema osaareaaliga Põhja-Euroopas ja kontinentaalses Euraasias. Eestile lähimad leiukohad on Ojamaal ja Ölandil. Eestis jäänud haruldaseks, olles levinud nüüdisajal peamiselt Väinamere rannikul ja saartel, täpsemalt Hiiumaal, Kassaris ja Muhus. [2] Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (seisuga 2012).

Välislingid

Hall soolmalts andmebaasis eElurikkus Muuda Vikiandmetes

  1. Kukk, Toomas (2019). Eesti vähetuntud taimed. Talinn: Varrak. Lk 68-69.
  2. "Halimione pedunculata — hall soolmalts". Eesti taimede uue levikuatlase tööversioon. 2019.