Ago Aava: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: kopeeritud kategooria navigeerimismallist
Nublu13 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Ago Aava''' (kuni 1936. aastani '''Aleksander Peterson'''; [[20. detsember]] [[1908]] Antsla vald, [[Võrumaa]] – [[25. märts]] [[1996]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ([[leitnant]]).
'''Ago Aava''' (kuni 1936. aastani '''Aleksander Peterson'''; [[20. detsember]] [[1908]] Antsla vald, [[Võrumaa]] – [[25. märts]] [[1996]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ([[leitnant]]) ja sportlane.

Ago Aava lõpetas 1928 Võru poeglaste reaalgümnaasiumi, seejärel sõjakooli aspirantide ja 1935. aastal eksternina kaadriohvitseride kursused.

Sportima hakkas õpetaja A. Michelsoni juhendamisel, sõjakoolis treenisid teda [[Anton Ohaka]], [[Theodor Sulg]] ja [[Valter Palm]]. Võistles suusatamises, kergejõustikus, orienteerumises ja laskmises. Kuulus spordiseltsidesse [[Tallinna Sport (spordiklubi)|Tallinna Sport]] ja [[Eesti Spordiselts Kalev|Eesti Spordiseltsi Kalev]]. Eesti meistrivõistlusteltel kordas muutmata sõjapüssist laskmises püstiasendist 172 silmaga maailmarekordilist tulemust ja täitis erimeistrinormi.

Teenis aastatel 1928–40 Eesti sõjaväes, 1940–50 Punaarmees ja Nõukogude armee eesti rahvusväeosas kassapidajana ning polgu rahandusosakonna juhatajana. Oli tegev ENSV Laskespordiföderatsiooni, Kurnimänguföderatsiooni ja Spordiveteranide Liidu eestseisuses.

Oli raamatu ''Laskmine: minevikust tänapäevani'' ([[Eesti Raamat]], 1972) üks kaasautoreid.


Teenis [[1. Diviis]]i Intendantuuris.


== Välislingid ==
== Välislingid ==

Redaktsioon: 6. juuli 2019, kell 15:45

Ago Aava (kuni 1936. aastani Aleksander Peterson; 20. detsember 1908 Antsla vald, Võrumaa25. märts 1996 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (leitnant) ja sportlane.

Ago Aava lõpetas 1928 Võru poeglaste reaalgümnaasiumi, seejärel sõjakooli aspirantide ja 1935. aastal eksternina kaadriohvitseride kursused.

Sportima hakkas õpetaja A. Michelsoni juhendamisel, sõjakoolis treenisid teda Anton Ohaka, Theodor Sulg ja Valter Palm. Võistles suusatamises, kergejõustikus, orienteerumises ja laskmises. Kuulus spordiseltsidesse Tallinna Sport ja Eesti Spordiseltsi Kalev. Eesti meistrivõistlusteltel kordas muutmata sõjapüssist laskmises püstiasendist 172 silmaga maailmarekordilist tulemust ja täitis erimeistrinormi.

Teenis aastatel 1928–40 Eesti sõjaväes, 1940–50 Punaarmees ja Nõukogude armee eesti rahvusväeosas kassapidajana ning polgu rahandusosakonna juhatajana. Oli tegev ENSV Laskespordiföderatsiooni, Kurnimänguföderatsiooni ja Spordiveteranide Liidu eestseisuses.

Oli raamatu Laskmine: minevikust tänapäevani (Eesti Raamat, 1972) üks kaasautoreid.


Välislingid