Kohtuotsus: erinevus redaktsioonide vahel
P HC: lisatud Kategooria:Kohtu- ja protsessiõigus |
P viited kokku |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Kohtuotsus''' on kohtu vastu võetud resolutsioon menetluspoolte õiguste kohta. Kohtuotsused tehakse tsiviil-, haldus-, väärteo- ja kriminaalasjades.<ref>Riigikohus: Kohtuotsus. (s.a). Kasutatud 04.10.18, http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/kohtuotsus</ref> |
'''Kohtuotsus''' on kohtu vastu võetud resolutsioon menetluspoolte õiguste kohta. Kohtuotsused tehakse tsiviil-, haldus-, väärteo- ja kriminaalasjades.<ref name="menetlus">Riigikohus: Kohtuotsus. (s.a). Kasutatud 04.10.18, http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/kohtuotsus</ref> |
||
==Otsuse kuulutamine== |
==Otsuse kuulutamine== |
||
Tsiviilasjades ja haldusasjade kohtuotsuse kuulutamist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS).<ref>Riigikohus: Kohtuotsus tsiviilasjades. (s.a). Kasutatud 04.10.18, http://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/tsiviilasjades</ref> TsMS-i § 452 järgi tuleb kohtuotsus avalikult teatavaks teha istungil või pärast istungit kohtukantselei kaudu.<ref>Tsiviilkohtumenetluse seadustik – RT I, 04.07.2017, 31.</ref> Kui otsus jääb tegemata kohtuistungil, siis peab kohus määrama uue istungi aja ja viisi, kuidas otsus avalikult teatavaks tehakse. Kui asi saab lahendatud istungit pidamata, siis teatab kohus menetlusosalistele kohtuotsuse teatavakstegemise aja.<ref>Riigikohus: Kohtuotsus haldusasjades. (s.a). Kasutatud 04.10.18, http://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/haldusasjades</ref> |
Tsiviilasjades ja haldusasjade kohtuotsuse kuulutamist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS).<ref name="tsiviil">Riigikohus: Kohtuotsus tsiviilasjades. (s.a). Kasutatud 04.10.18, http://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/tsiviilasjades</ref> TsMS-i § 452 järgi tuleb kohtuotsus avalikult teatavaks teha istungil või pärast istungit kohtukantselei kaudu.<ref name="seadustik31">Tsiviilkohtumenetluse seadustik – RT I, 04.07.2017, 31.</ref> Kui otsus jääb tegemata kohtuistungil, siis peab kohus määrama uue istungi aja ja viisi, kuidas otsus avalikult teatavaks tehakse. Kui asi saab lahendatud istungit pidamata, siis teatab kohus menetlusosalistele kohtuotsuse teatavakstegemise aja.<ref name="haldus">Riigikohus: Kohtuotsus haldusasjades. (s.a). Kasutatud 04.10.18, http://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/haldusasjades</ref> |
||
[[Väärtegu|Väärtegude]] eest teeb [[maakohus]] otsuse rahatrahvi, aresti, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohta või otsuse väärteomenetluse lõpetamise kohta. Väärtegude kohtuvälise menetluse ja kohtumenetluse kord on sätestatud väärteomenetluse seadustikus (VtMS). Kohus kuulutab kohtuotsuse välja peale kohtuvaidluse lõppemist.<ref>Riigikohus: Kohtuotsus väärteoasjades. (s.a). Kasutatud 04.10.18, http://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/vaarteoasjades</ref> |
[[Väärtegu|Väärtegude]] eest teeb [[maakohus]] otsuse rahatrahvi, aresti, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohta või otsuse väärteomenetluse lõpetamise kohta. Väärtegude kohtuvälise menetluse ja kohtumenetluse kord on sätestatud väärteomenetluse seadustikus (VtMS). Kohus kuulutab kohtuotsuse välja peale kohtuvaidluse lõppemist.<ref name="väärteo">Riigikohus: Kohtuotsus väärteoasjades. (s.a). Kasutatud 04.10.18, http://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/vaarteoasjades</ref> |
||
Kriminaalasjade kohtuotsuse kuulutab välja kohus enne nõupidamistuppa minekut. Selle kuulutamisel võib kohus avaldada ainult otsuse resolutiivosa ja selgitada suuliselt otsuse olulisimaid põhjendusi ning teavitada kohtumenetluse pooltele päev, millal nad saavad otsusega tutvuda. Kriminaalasjade kohtuotsuse kuulutamine on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikuga (KrMS).<ref> Riigikohus: Kohtuotsus kriminaalasjades. (s.a). Kasutatud 04.10.18, http://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/kriminaalasjades</ref> |
Kriminaalasjade kohtuotsuse kuulutab välja kohus enne nõupidamistuppa minekut. Selle kuulutamisel võib kohus avaldada ainult otsuse resolutiivosa ja selgitada suuliselt otsuse olulisimaid põhjendusi ning teavitada kohtumenetluse pooltele päev, millal nad saavad otsusega tutvuda. Kriminaalasjade kohtuotsuse kuulutamine on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikuga (KrMS).<ref name="kriminaal"> Riigikohus: Kohtuotsus kriminaalasjades. (s.a). Kasutatud 04.10.18, http://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/kriminaalasjades</ref> |
||
==Jõustumine== |
==Jõustumine== |
||
Tsiviilasjades tehtud otsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada, vastasel juhul peatub kohtuotsuse jõustumine.<ref |
Tsiviilasjades tehtud otsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada, vastasel juhul peatub kohtuotsuse jõustumine.<ref name="seadustik31"/> |
||
Haldusasjades jõustub kohtuotsus pärast edasikaebamise tähtaja möödumist ning otsuse vaidlustamise korral jõustub otsus ainult vaidlustamata osas. <ref>Halduskohtumenetluse seadustik – RT I, 28.12.2011, 7. </ref> |
Haldusasjades jõustub kohtuotsus pärast edasikaebamise tähtaja möödumist ning otsuse vaidlustamise korral jõustub otsus ainult vaidlustamata osas. <ref>Halduskohtumenetluse seadustik – RT I, 28.12.2011, 7. </ref> |
||
Väärteoasjades tehtud kohtuotsus jõustub, kui on möödunud edasikaebamise või kassatsiooniõiguse kasutamise õigus ning kohtule pole kirjalikku soovi esitatud. Kohtuotsus aresti mõistmise korral jõustub kohe peale selle tegemist. <ref |
Väärteoasjades tehtud kohtuotsus jõustub, kui on möödunud edasikaebamise või kassatsiooniõiguse kasutamise õigus ning kohtule pole kirjalikku soovi esitatud. Kohtuotsus aresti mõistmise korral jõustub kohe peale selle tegemist. <ref name="väärteo"/> |
||
Kriminaalasjades kohtulahendi jõustumist sätestab KrMS-i 18. peatükk. Otsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada.<ref |
Kriminaalasjades kohtulahendi jõustumist sätestab KrMS-i 18. peatükk. Otsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada.<ref name="kriminaal"/> |
||
==Avalikustamine== |
==Avalikustamine== |
||
Nii tsiviil-, haldus-, väärteo- kui ka kriminaalasja jõustunud kohtuotsus avalikustatakse arvutivõrgus – [[Maakohus|maakohtute]], [[Halduskohus|halduskohtute]] ja [[Ringkonnakohus|ringkonnakohtute]] otsustega saab tutvuda [[Riigi Teataja]] kodulehel. Riigikohtu otsused on avaldatud Riigikohtu kodulehel.<ref |
Nii tsiviil-, haldus-, väärteo- kui ka kriminaalasja jõustunud kohtuotsus avalikustatakse arvutivõrgus – [[Maakohus|maakohtute]], [[Halduskohus|halduskohtute]] ja [[Ringkonnakohus|ringkonnakohtute]] otsustega saab tutvuda [[Riigi Teataja]] kodulehel. Riigikohtu otsused on avaldatud Riigikohtu kodulehel.<ref name="menetlus"/> |
||
==Kohtuotsuse täitmine == |
==Kohtuotsuse täitmine == |
||
Tsiviilasja kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsust tuleb täita viivitamata, sel juhul täidetakse otsus enne selle jõustumist. Kui pool ei täida kohtulahendit vabatahtlikult, siis täidetakse otsus sissenõudja avaldusega. Kohtuotsuse täitmine välisriigis on võimalik, kuid nende riikide vahel on sõlmitud rahvusvaheline leping.<ref |
Tsiviilasja kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsust tuleb täita viivitamata, sel juhul täidetakse otsus enne selle jõustumist. Kui pool ei täida kohtulahendit vabatahtlikult, siis täidetakse otsus sissenõudja avaldusega. Kohtuotsuse täitmine välisriigis on võimalik, kuid nende riikide vahel on sõlmitud rahvusvaheline leping.<ref name="tsiviil"/> |
||
Haldusasjades täidetakse kohtuotsus pärast jõustumist ning kohus võib selle täitmiseks ette näha tähtaja. Kohtuotsuse täitmata jätmisel võib kohus määrata rahatrahvi.<ref |
Haldusasjades täidetakse kohtuotsus pärast jõustumist ning kohus võib selle täitmiseks ette näha tähtaja. Kohtuotsuse täitmata jätmisel võib kohus määrata rahatrahvi.<ref name="haldus"/> |
||
Väärteoasjas tehtud otsus täidetakse, kui see on jõustunud ning süüdlane pole taotlenud aresti või trahvi edasilükkamist. Otsus rahatrahvi kohaldamise kohta edastatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele, kes kontrollib süüdlase rahatrahvi nõude täitmisest. Kohtuotsus, millega pööratakse juhtimisõiguse äravõtmine täitmisele, saadetakse asutusele, kes peab kõnealuse õiguse ära võtma. Otsus aresti mõistmise kohta pööratakse täitmisele kohe peale selle tegemist, kui süüdlane oli menetluse ajaks kinni peetud. Kui süüdlane ei olnud kinni peetud, siis saadetakse talle teatis informatsiooniga, millal ja kuhu ta peab karistuse kandmiseks kohale tulema. Süüdlase mitte ilmumisel teeb maakohus määruse arestimajja sundtoomise kohta.<ref |
Väärteoasjas tehtud otsus täidetakse, kui see on jõustunud ning süüdlane pole taotlenud aresti või trahvi edasilükkamist. Otsus rahatrahvi kohaldamise kohta edastatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele, kes kontrollib süüdlase rahatrahvi nõude täitmisest. Kohtuotsus, millega pööratakse juhtimisõiguse äravõtmine täitmisele, saadetakse asutusele, kes peab kõnealuse õiguse ära võtma. Otsus aresti mõistmise kohta pööratakse täitmisele kohe peale selle tegemist, kui süüdlane oli menetluse ajaks kinni peetud. Kui süüdlane ei olnud kinni peetud, siis saadetakse talle teatis informatsiooniga, millal ja kuhu ta peab karistuse kandmiseks kohale tulema. Süüdlase mitte ilmumisel teeb maakohus määruse arestimajja sundtoomise kohta.<ref name="haldus"/> |
||
Kriminaalasjas tuleb kohtumäärus täita kohe, kui see on jõustunud ehk puudub võimalus vaidlustada. Vangistuse täitmisele pööramisel saadab kohus süüdimõistetule teatise karistuse kandmise kohta. Kui isik ei ilmu ettenähtud ajaks, tehakse taotlus vangla politseiasutusele sundtoomise kohta.<ref |
Kriminaalasjas tuleb kohtumäärus täita kohe, kui see on jõustunud ehk puudub võimalus vaidlustada. Vangistuse täitmisele pööramisel saadab kohus süüdimõistetule teatise karistuse kandmise kohta. Kui isik ei ilmu ettenähtud ajaks, tehakse taotlus vangla politseiasutusele sundtoomise kohta.<ref name="kriminaal"/> |
||
==Edasikaebamine == |
==Edasikaebamine == |
||
| 37. rida: | 37. rida: | ||
[[Apellatsioon]] ehk edasikaebamine on kohtuotsuse peale esitatav kaebus.<ref>Keelehooldekeskus: Dictionary. (s.a). Kasutatud 15.11.18, http://keelehooldekeskus.ee/dictionary/?string=apellatsioon%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0</ref> |
[[Apellatsioon]] ehk edasikaebamine on kohtuotsuse peale esitatav kaebus.<ref>Keelehooldekeskus: Dictionary. (s.a). Kasutatud 15.11.18, http://keelehooldekeskus.ee/dictionary/?string=apellatsioon%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0</ref> |
||
Tsiviilasjas tehtud esimese astme kohtu otsuse peale saavad menetlusosalised ja iseseisva nõudega kolmandad isikud esitada apellatsioonikaebuse, kui rikutakse õigusnormi või kui tuleks apellatsioonimenetluse käigus teha esimese astme kohtu otsusest teistsugune otsus.<ref |
Tsiviilasjas tehtud esimese astme kohtu otsuse peale saavad menetlusosalised ja iseseisva nõudega kolmandad isikud esitada apellatsioonikaebuse, kui rikutakse õigusnormi või kui tuleks apellatsioonimenetluse käigus teha esimese astme kohtu otsusest teistsugune otsus.<ref name="tsiviil"/> |
||
Halduskohtu otsuse saab edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ekslikult kohaldanud või oluliselt rikkunud õigusnormi. Apellatsioonkaebuse võivad esitada pooled, kolmandad isikud ning menetlusse kaasamata jäänud isikud.<ref |
Halduskohtu otsuse saab edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ekslikult kohaldanud või oluliselt rikkunud õigusnormi. Apellatsioonkaebuse võivad esitada pooled, kolmandad isikud ning menetlusse kaasamata jäänud isikud.<ref name="haldus"/> |
||
Väärteomenetluses tuleb apellatsioon esitada 15. päeva jooksul alates päevast, mil otsus on menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav.<ref |
Väärteomenetluses tuleb apellatsioon esitada 15. päeva jooksul alates päevast, mil otsus on menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav.<ref name="väärteo"/> |
||
Kriminaalasja korral on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon, kui ta ei nõustu kohtu otsusega ning kohus koostab kohtuotsuse apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest 15 päeva jooksul.<ref |
Kriminaalasja korral on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon, kui ta ei nõustu kohtu otsusega ning kohus koostab kohtuotsuse apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest 15 päeva jooksul.<ref name="kriminaal"/> |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
|||
[[Kategooria:Kohtu- ja protsessiõigus]] |
[[Kategooria:Kohtu- ja protsessiõigus]] |
||
Redaktsioon: 5. juuli 2019, kell 13:56
Kohtuotsus on kohtu vastu võetud resolutsioon menetluspoolte õiguste kohta. Kohtuotsused tehakse tsiviil-, haldus-, väärteo- ja kriminaalasjades.[1]
Otsuse kuulutamine
Tsiviilasjades ja haldusasjade kohtuotsuse kuulutamist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS).[2] TsMS-i § 452 järgi tuleb kohtuotsus avalikult teatavaks teha istungil või pärast istungit kohtukantselei kaudu.[3] Kui otsus jääb tegemata kohtuistungil, siis peab kohus määrama uue istungi aja ja viisi, kuidas otsus avalikult teatavaks tehakse. Kui asi saab lahendatud istungit pidamata, siis teatab kohus menetlusosalistele kohtuotsuse teatavakstegemise aja.[4]
Väärtegude eest teeb maakohus otsuse rahatrahvi, aresti, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohta või otsuse väärteomenetluse lõpetamise kohta. Väärtegude kohtuvälise menetluse ja kohtumenetluse kord on sätestatud väärteomenetluse seadustikus (VtMS). Kohus kuulutab kohtuotsuse välja peale kohtuvaidluse lõppemist.[5]
Kriminaalasjade kohtuotsuse kuulutab välja kohus enne nõupidamistuppa minekut. Selle kuulutamisel võib kohus avaldada ainult otsuse resolutiivosa ja selgitada suuliselt otsuse olulisimaid põhjendusi ning teavitada kohtumenetluse pooltele päev, millal nad saavad otsusega tutvuda. Kriminaalasjade kohtuotsuse kuulutamine on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikuga (KrMS).[6]
Jõustumine
Tsiviilasjades tehtud otsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada, vastasel juhul peatub kohtuotsuse jõustumine.[3]
Haldusasjades jõustub kohtuotsus pärast edasikaebamise tähtaja möödumist ning otsuse vaidlustamise korral jõustub otsus ainult vaidlustamata osas. [7]
Väärteoasjades tehtud kohtuotsus jõustub, kui on möödunud edasikaebamise või kassatsiooniõiguse kasutamise õigus ning kohtule pole kirjalikku soovi esitatud. Kohtuotsus aresti mõistmise korral jõustub kohe peale selle tegemist. [5]
Kriminaalasjades kohtulahendi jõustumist sätestab KrMS-i 18. peatükk. Otsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada.[6]
Avalikustamine
Nii tsiviil-, haldus-, väärteo- kui ka kriminaalasja jõustunud kohtuotsus avalikustatakse arvutivõrgus – maakohtute, halduskohtute ja ringkonnakohtute otsustega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel. Riigikohtu otsused on avaldatud Riigikohtu kodulehel.[1]
Kohtuotsuse täitmine
Tsiviilasja kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsust tuleb täita viivitamata, sel juhul täidetakse otsus enne selle jõustumist. Kui pool ei täida kohtulahendit vabatahtlikult, siis täidetakse otsus sissenõudja avaldusega. Kohtuotsuse täitmine välisriigis on võimalik, kuid nende riikide vahel on sõlmitud rahvusvaheline leping.[2]
Haldusasjades täidetakse kohtuotsus pärast jõustumist ning kohus võib selle täitmiseks ette näha tähtaja. Kohtuotsuse täitmata jätmisel võib kohus määrata rahatrahvi.[4]
Väärteoasjas tehtud otsus täidetakse, kui see on jõustunud ning süüdlane pole taotlenud aresti või trahvi edasilükkamist. Otsus rahatrahvi kohaldamise kohta edastatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele, kes kontrollib süüdlase rahatrahvi nõude täitmisest. Kohtuotsus, millega pööratakse juhtimisõiguse äravõtmine täitmisele, saadetakse asutusele, kes peab kõnealuse õiguse ära võtma. Otsus aresti mõistmise kohta pööratakse täitmisele kohe peale selle tegemist, kui süüdlane oli menetluse ajaks kinni peetud. Kui süüdlane ei olnud kinni peetud, siis saadetakse talle teatis informatsiooniga, millal ja kuhu ta peab karistuse kandmiseks kohale tulema. Süüdlase mitte ilmumisel teeb maakohus määruse arestimajja sundtoomise kohta.[4]
Kriminaalasjas tuleb kohtumäärus täita kohe, kui see on jõustunud ehk puudub võimalus vaidlustada. Vangistuse täitmisele pööramisel saadab kohus süüdimõistetule teatise karistuse kandmise kohta. Kui isik ei ilmu ettenähtud ajaks, tehakse taotlus vangla politseiasutusele sundtoomise kohta.[6]
Edasikaebamine
Apellatsioon ehk edasikaebamine on kohtuotsuse peale esitatav kaebus.[8]
Tsiviilasjas tehtud esimese astme kohtu otsuse peale saavad menetlusosalised ja iseseisva nõudega kolmandad isikud esitada apellatsioonikaebuse, kui rikutakse õigusnormi või kui tuleks apellatsioonimenetluse käigus teha esimese astme kohtu otsusest teistsugune otsus.[2]
Halduskohtu otsuse saab edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ekslikult kohaldanud või oluliselt rikkunud õigusnormi. Apellatsioonkaebuse võivad esitada pooled, kolmandad isikud ning menetlusse kaasamata jäänud isikud.[4]
Väärteomenetluses tuleb apellatsioon esitada 15. päeva jooksul alates päevast, mil otsus on menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav.[5]
Kriminaalasja korral on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon, kui ta ei nõustu kohtu otsusega ning kohus koostab kohtuotsuse apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest 15 päeva jooksul.[6]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Riigikohus: Kohtuotsus. (s.a). Kasutatud 04.10.18, http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/kohtuotsus
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Riigikohus: Kohtuotsus tsiviilasjades. (s.a). Kasutatud 04.10.18, http://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/tsiviilasjades
- ↑ 3,0 3,1 Tsiviilkohtumenetluse seadustik – RT I, 04.07.2017, 31.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Riigikohus: Kohtuotsus haldusasjades. (s.a). Kasutatud 04.10.18, http://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/haldusasjades
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Riigikohus: Kohtuotsus väärteoasjades. (s.a). Kasutatud 04.10.18, http://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/vaarteoasjades
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 Riigikohus: Kohtuotsus kriminaalasjades. (s.a). Kasutatud 04.10.18, http://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/kriminaalasjades
- ↑ Halduskohtumenetluse seadustik – RT I, 28.12.2011, 7.
- ↑ Keelehooldekeskus: Dictionary. (s.a). Kasutatud 15.11.18, http://keelehooldekeskus.ee/dictionary/?string=apellatsioon%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0