Ülekatteseotis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
61. rida: 61. rida:


[[Kategooria:Puitseotised]]
[[Kategooria:Puitseotised]]
[[Kategooria:Puidutöötlemine]]

Redaktsioon: 27. juuni 2019, kell 18:25

1) pooltappseotis (pool poolega seotis), 2) eerungnurkseotis (pool poolega eerungseotis), 3) rööplukk (pool poolega T-seotis), 4) pool poolega kalasabaseotis

Ülekatteseotis ehk pooltappseotis ehk on kahe ülekattuva puitdetaili või spoonitüki omavaheline jätkseotis.

Pooltappseotist võib kasutada puidu, plastiku või metalli sidumiseks.

Tappseotis võib olla kas terve või pooliku tappiga. Terve tappi puhul ei eemaldata mingit materjali seotavatelt osadelt, seotise lõplikuks paksuseks jääb kahe liidetava osa paksuse summa. Pooltappseotises materjali mõlemalt osalt nii, et lõplikuks paksuseks jääb paksema liikme paksus. Tavaliselt pooltappseotises on seotavate osade paksus sarnane ja mõlemalt seotise osalt eemaldatakse pool paksusest.

See seotis, mis on tehtud kahe otsmise osa kattumisel, ei ole soovitatav suuremate osade tööde jaoks. Ühe ülekattega seotis pakub väga vähe vastupanu paindele. Kahe silindrilise osa liitmiseks, mis teine teise sisse mahuvad, saab seda seotist kasutada rahuldavate tulemustega.[1]

Tappseotisi on mitmeid erinevaid tüüpe mida saab kasutada vastavalt seotavate materjalidele, kujule ning paksusele. Tappseotist saab kasutada ka puidu ja plastiku puhul. [2]

Kasutus

  • Kappide raamid
  • Ajutine raamistik
  • Mõned osad puitraami konstruktsioonis
  • Lauad

Tappide poolitamine

Poolikuid tappe kasutatakse laialdaselt üleminekukohtades ja kapides raamistikuna. Neid on kerge ja kiire teha ning nad pakkuvad piisavalt head tugevust tänu sellele, et liimitavad osad on mõlemad puidu pikkikiudu. Õlad tagavad head vastupanu diagonaalsele liikumisele. Seotist saab toestada naaglite või mehaaniliste kinnitustega puidu paindumise vältimiseks.

Otsatapp

Samuti tuntud nagu lihtsalt tõmbetapp, see on tappseotise põhi vorm ning seda kasutatakse kahe osa kas paralleelse või täisnurkse seotise loomiseks. Kui seotis loob nurga, nagu ruudu kujulises raamis, nimetatakse seda nurgatappiks. See on kõige tavalisemalt kasutatav seotis raamide tegemisel.

Igal otsatappliikmel on olemas üks õlg ja üks põsk.

Kasutatakse:

  • Kapide sisesene raam
  • Nähtav raam kui raami osad lähevad kujundamise alla.

Servitis-lukkseotis

Kõige suurem erinevus tavalise tappseotisega seisneb selles, et seda tehakse liikmete keskosades, mitte otstes. Kaks liiget on omavahel täinurga all, üks liige võib seal ka lõpeda ga saab ka jätkuda ristumiskohast edasi. Kui üks liikmetest lõpeb ristumiskohas nimetatakse seda T-seotis või keskseotis. Servitis-lukkseotises kus mõlemad liikmed jätkuvad ristumiskohast on neil mõlemal kaks õlga ja kaks põske.

Kasutatakse:

  • Kapide sisene raamistik
  • Kerged raamid

Kalasabatapp

Seotis kus liitekohad lõigatakse nurga alla et tagada vastupanu tõmbele.

Kasutatakse:

  • Raamid kus mõjuv jõud võid seotise lahti tõmmata

Nurktappseotis

Nurktappseotis on kõige nõrgem nende seast väikese liimimispinna tõttu.

Kasutatakse:

  • Nähtavad raami osad kus on soovitud näha nurktappseotist

Vaata ka

Viited

  1. Single Lap Joint. "What is welding?"
  2. Lap joint techniques. "Definition - What does Lap Joint mean? "

Välislingid