Moondekivim: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) + pilt |
P →top: pisitoimetamine |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Gneiss.jpg| |
[[Pilt:Gneiss.jpg|pisi|[[Gneiss]] on laialt levinud [[Kõrge astme moone|kõrge astme moondekivim]]]] |
||
[[Pilt:00031 6 cm grossular calcite augite skarn.jpg|pisi|[[Skarn]] on moondekivim, mis tekib [[intrusioon|magmaplutoonidest]] pärit hüdrotermaalsete lahuste ja plutoone ümbritsevate karbonaatsete kivimite vahelise keemilise reaktsiooni tulemusel. Selle tagajärjel tekivad [[kaltsium]]i sisaldavad [[silikaadid]] (antud juhul roheline [[pürokseen]] [[augiit]] ja oranž [[granaadid|granaat]] [[grossular]]). Sinine mineraal on [[kaltsiit]] (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) |
[[Pilt:00031 6 cm grossular calcite augite skarn.jpg|pisi|[[Skarn]] on moondekivim, mis tekib [[intrusioon|magmaplutoonidest]] pärit hüdrotermaalsete lahuste ja plutoone ümbritsevate karbonaatsete kivimite vahelise keemilise reaktsiooni tulemusel. Selle tagajärjel tekivad [[kaltsium]]i sisaldavad [[silikaadid]] (antud juhul roheline [[pürokseen]] [[augiit]] ja oranž [[granaadid|granaat]] [[grossular]]). Sinine mineraal on [[kaltsiit]] (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal)]] |
||
'''Moondekivim''' on kõrge [[Rõhk|rõhu]] ja [[temperatuur]]i tingimustes [[Ümberkristalliseerumine|ümberkristalliseerunud]] ehk [[Moone (geoloogia)|moondunud]] [[kivim]]. |
'''Moondekivim''' on kõrge [[Rõhk|rõhu]] ja [[temperatuur]]i tingimustes [[Ümberkristalliseerumine|ümberkristalliseerunud]] ehk [[Moone (geoloogia)|moondunud]] [[kivim]]. |
||
7. rida: | 7. rida: | ||
Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Ülejäänud kaks on [[Tardkivim|tard-]] ja [[settekivim]]id. |
Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Ülejäänud kaks on [[Tardkivim|tard-]] ja [[settekivim]]id. |
||
[[Lähtekivim (petroloogia)|Lähtekivimeiks]] võivad olla nii sette-, tard- kui ka moondekivimid ise. |
[[Lähtekivim (petroloogia)|Lähtekivimeiks]] võivad olla nii sette-, tard- kui ka moondekivimid ise. |
||
Levinud moondekivimiteks on näiteks [[kvartsiit]], [[gneiss]], [[amfiboliit]], [[kilt]] ja [[marmor]]. |
Levinud moondekivimiteks on näiteks [[kvartsiit]], [[gneiss]], [[amfiboliit]], [[kilt]] ja [[marmor]]. |
Redaktsioon: 20. aprill 2019, kell 08:38
Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Kõrge rõhk ja temperatuur tähendavad numbriliselt väljendatuna 300 MPa (megapaskal) ja 200°C.
Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Ülejäänud kaks on tard- ja settekivimid.
Lähtekivimeiks võivad olla nii sette-, tard- kui ka moondekivimid ise.
Levinud moondekivimiteks on näiteks kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor.
Reeglina on moondekivimeile omane suunatud ehk direktiivne tekstuur, mis väljendub selles, et kivimid näevad välja vöödilised, kihilised, kildalised või muul moel orienteeritud. Orienteerituse põhjuseks on peallasuvate kivimite rõhk, mille tõttu on piklike kristallidega mineraalid võtnud energeetiliselt kasulikuma lamava oleku.
Termini "moondekivim" (metamorphic rock) võttis kasutusele briti geoloog Charles Lyell aastal 1833. Algselt anti see nimetus vaid gneissidele ja kristalsetele kiltadele, kuid aja jooksul on termini tähendus avardunud.