Sulamistemperatuur: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P pisitoimetamine
 
1. rida: 1. rida:
'''Sulamistemperatuur''' ehk '''sulamispunkt''' (ka ''sulamistäpp'') on [[Aine (füüsika)|aine]] [[temperatuur]], mille saavutades hakkab aine [[Sulamine|sulama]] või [[Tahkumine|tahkuma]].
'''Sulamistemperatuur''' ehk '''sulamispunkt''' (ka ''sulamistäpp'') on [[Aine (füüsika)|aine]] [[temperatuur]], mille saavutades hakkab aine [[Sulamine|sulama]] või [[Tahkumine|tahkuma]].


Kui aine on [[Tahkis|tahkes]] [[Aine olek|olekus]], algab [[sulamine]], kui aine on [[vedelik|vedelas]] [[Aine olek|olekus]], algab [[tahkumine]].
Kui aine on [[Tahkis|tahkes]] [[Aine olek|olekus]], algab [[sulamine]], kui aine on [[vedelik|vedelas]] [[Aine olek|olekus]], algab [[tahkumine]].
5. rida: 5. rida:
Temperatuuri langedes võib siiski esineda [[allajahtumine]], tahked ained aga üle ei kuumene.
Temperatuuri langedes võib siiski esineda [[allajahtumine]], tahked ained aga üle ei kuumene.


[[Lahus]]ed külmuvad alati madalamal temperatuuril kui vastavad puhtad ained. Näiteks [[soolad|soolase]] merevee külmumispunkt on madalam kui 0 °C.
[[Lahus]]ed külmuvad alati madalamal temperatuuril kui vastavad puhtad ained. Näiteks [[soolad|soolase]] merevee külmumispunkt on madalam kui 0 °C.


Kõigil ainetel ei ole kindlat sulamistemperatuuri. [[Amorfsed ained]] pehmenevad kuumutamisel. Nende täpset sulamispunkti pole kristallstruktuuri puudumise tõttu võimalik määrata.
Kõigil ainetel ei ole kindlat sulamistemperatuuri. [[Amorfsed ained]] pehmenevad kuumutamisel. Nende täpset sulamispunkti pole kristallstruktuuri puudumise tõttu võimalik määrata.
14. rida: 14. rida:
*[[Agregaatolek]]
*[[Agregaatolek]]


[[Category:Füüsika]]
[[Kategooria:Füüsika]]
[[Kategooria:Füüsikaline keemia]]
[[Kategooria:Füüsikaline keemia]]

Viimane redaktsioon: 17. aprill 2019, kell 09:34

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine.

Temperatuuri langedes võib siiski esineda allajahtumine, tahked ained aga üle ei kuumene.

Lahused külmuvad alati madalamal temperatuuril kui vastavad puhtad ained. Näiteks soolase merevee külmumispunkt on madalam kui 0 °C.

Kõigil ainetel ei ole kindlat sulamistemperatuuri. Amorfsed ained pehmenevad kuumutamisel. Nende täpset sulamispunkti pole kristallstruktuuri puudumise tõttu võimalik määrata.

Sulamise või tahkumise käigus aine temperatuur ei muutu. Energia kulub kas olemasolevate sidemete lõhkumisele või vabaneb uute tekkimisel. Soojust, mis faasimuutuse käigus eraldub või neeldub, nimetatakse latentseks soojuseks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]