Lewisi happed ja alused: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 20 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
P pisitoimetamine
 
1. rida: 1. rida:
'''Lewisi hape''' (kasutatud on ka vorme '''Lewis'i hape''' ja '''Lewise hape''') on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta [[elektronpaar]]i Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades [[adukt]]i AB.
'''Lewisi hape''' (kasutatud on ka vorme '''Lewis'i hape''' ja '''Lewise hape''') on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta [[elektronpaar]]i Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades [[adukt]]i AB.


:A + :B → A–B
:A + :B → A–B


[[Gilbert N. Lewis]] esitas selle definitsiooni 1923. aastal.
[[Gilbert N. Lewis]] esitas selle definitsiooni 1923. aastal.


==Lewisi happed==
==Lewisi happed==
Kaasaegse definitsiooni kohaselt on Lewisi hape atomaarne või molekulaarne osake, millel on [[vaba orbitaal]] (LUMO), mis võib vastu võtta elektronpaari.
Kaasaegse definitsiooni kohaselt on Lewisi hape atomaarne või molekulaarne osake, millel on [[vaba orbitaal]] (LUMO), mis võib vastu võtta elektronpaari.
Seega Lewisi hape on määratletud kui elektronpaari aktseptor. [[Brønstedi hape]] on määratletud kui [[prooton]]i doonor, kuid mitte elektronpaari aktseptorina.
Seega Lewisi hape on määratletud kui elektronpaari aktseptor. [[Brønstedi hape]] on määratletud kui [[prooton]]i doonor, kuid mitte elektronpaari aktseptorina.
Orgaanilises sünteesis kasutatakse Lewisi happeid (AlCl<sub>3</sub>, TiCl<sub>4</sub>, ZnCl<sub>2</sub>, BF<sub>3</sub>, EtAlCl<sub>2</sub> jt) mitmete [[elektrofiilne liitumine|elektrofiilse liitumise]] reaktsioonide [[katalüsaator]]itena, näiteks [[halogeenimine]], [[hüdrohalogeenimine]], [[alküülimine|alküülimisreaktsioonid]] nagu [[Friedeli-Craftsi reaktsioon]], katioonne [[telomerisatsioon]] ja [[polümerisatsioon]] jt.
Orgaanilises sünteesis kasutatakse Lewisi happeid (AlCl<sub>3</sub>, TiCl<sub>4</sub>, ZnCl<sub>2</sub>, BF<sub>3</sub>, EtAlCl<sub>2</sub> jt) mitmete [[elektrofiilne liitumine|elektrofiilse liitumise]] reaktsioonide [[katalüsaator]]itena, näiteks [[halogeenimine]], [[hüdrohalogeenimine]], [[alküülimine|alküülimisreaktsioonid]] nagu [[Friedeli-Craftsi reaktsioon]], katioonne [[telomerisatsioon]] ja [[polümerisatsioon]] jt.


:RCl + AlCl<sub>3</sub> &rarr; R<sup>+</sup> + AlCl<sub>4</sub><sup>−</sup>
:RCl + AlCl<sub>3</sub> &rarr; R<sup>+</sup> + AlCl<sub>4</sub><sup>−</sup>


===Lewisi happeid===
===Lewisi happeid===
*H<sup>+</sup> + :NH<sub>3</sub> &rarr; NH<sub>4</sub><sup>+</sup>
*H<sup>+</sup> + :NH<sub>3</sub> NH<sub>4</sub><sup>+</sup>
*B<sub>2</sub>H<sub>6</sub> + 2H<sup>−</sup> &rarr; 2BH<sub>4</sub><sup>−</sup>
*B<sub>2</sub>H<sub>6</sub> + 2H<sup>−</sup> 2BH<sub>4</sub><sup>−</sup>
*BF<sub>3</sub> + F<sup>−</sup> &rarr; BF<sub>4</sub><sup>−</sup>
*BF<sub>3</sub> + F<sup>−</sup> BF<sub>4</sub><sup>−</sup>
*Al<sub>2</sub>Cl<sub>6</sub> + 2Cl<sup>−</sup> &rarr; 2AlCl<sub>4</sub><sup>−</sup>
*Al<sub>2</sub>Cl<sub>6</sub> + 2Cl<sup>−</sup> 2AlCl<sub>4</sub><sup>−</sup>
*AlF<sub>3</sub> + 3F<sup>−</sup> &rarr; AlF<sub>6</sub><sup>3−</sup>
*AlF<sub>3</sub> + 3F<sup>−</sup> AlF<sub>6</sub><sup>3−</sup>
*SiF<sub>4</sub> + 2F<sup>−</sup> &rarr; SiF<sub>6</sub><sup>2−</sup>
*SiF<sub>4</sub> + 2F<sup>−</sup> SiF<sub>6</sub><sup>2−</sup>
*PCl<sub>5</sub> + Cl<sup>−</sup> &rarr; PCl<sub>6</sub><sup>−</sup>
*PCl<sub>5</sub> + Cl<sup>−</sup> PCl<sub>6</sub><sup>−</sup>
*SF<sub>4</sub> + F<sup>−</sup> &rarr; SF<sub>5</sub><sup>−</sup>
*SF<sub>4</sub> + F<sup>−</sup> SF<sub>5</sub><sup>−</sup>
*Hüdrateeritud metalliioonid [Mg(H<sub>2</sub>O)<sub>6</sub>]<sup>2+</sup>, [Al(H<sub>2</sub>O)<sub>6</sub>]<sup>3+</sup>.
*Hüdrateeritud metalliioonid [Mg(H<sub>2</sub>O)<sub>6</sub>]<sup>2+</sup>, [Al(H<sub>2</sub>O)<sub>6</sub>]<sup>3+</sup>.



Viimane redaktsioon: 16. aprill 2019, kell 10:40

Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB.

A + :B → A–B

Gilbert N. Lewis esitas selle definitsiooni 1923. aastal.

Lewisi happed[muuda | muuda lähteteksti]

Kaasaegse definitsiooni kohaselt on Lewisi hape atomaarne või molekulaarne osake, millel on vaba orbitaal (LUMO), mis võib vastu võtta elektronpaari. Seega Lewisi hape on määratletud kui elektronpaari aktseptor. Brønstedi hape on määratletud kui prootoni doonor, kuid mitte elektronpaari aktseptorina. Orgaanilises sünteesis kasutatakse Lewisi happeid (AlCl3, TiCl4, ZnCl2, BF3, EtAlCl2 jt) mitmete elektrofiilse liitumise reaktsioonide katalüsaatoritena, näiteks halogeenimine, hüdrohalogeenimine, alküülimisreaktsioonid nagu Friedeli-Craftsi reaktsioon, katioonne telomerisatsioon ja polümerisatsioon jt.

RCl + AlCl3 → R+ + AlCl4

Lewisi happeid[muuda | muuda lähteteksti]

  • H+ + :NH3 → NH4+
  • B2H6 + 2H → 2BH4
  • BF3 + F → BF4
  • Al2Cl6 + 2Cl → 2AlCl4
  • AlF3 + 3F → AlF63−
  • SiF4 + 2F → SiF62−
  • PCl5 + Cl → PCl6
  • SF4 + F → SF5
  • Hüdrateeritud metalliioonid [Mg(H2O)6]2+, [Al(H2O)6]3+.

Lewisi alused[muuda | muuda lähteteksti]

Lewisi alus on atomaarne või molekulaarne osake, millel on vaba elektronpaar (HOMO). Tüüpilisi näiteid:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]