Lewisi happed ja alused

Allikas: Vikipeedia

Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB.

A +  :B → A–B

Gilbert N. Lewis esitas selle definitsiooni 1923. aastal.

Lewisi happed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaasaegse definitsiooni kohaselt on Lewisi hape atomaarne või molekulaarne osake, millel on vaba orbitaal (LUMO), mis võib vastu võtta elektronpaari. Seega Lewisi hape on määratletud kui elektronpaari aktseptor. Brønstedi hape on määratletud kui prootoni doonor, kuid mitte elektronpaari aktseptorina. Orgaanilises sünteesis kasutatakse Lewisi happeid (AlCl3, TiCl4, ZnCl2, BF3, EtAlCl2 jt) mitmete elektrofiilse liitumise reaktsioonide katalüsaatoritena, näiteks halogeenimine, hüdrohalogeenimine, alküülimisreaktsioonid nagu Friedeli-Craftsi reaktsioon, katioonne telomerisatsioon ja polümerisatsioon jt.

RCl + AlCl3 → R+ + AlCl4

Lewisi happeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • H+ +  :NH3 → NH4+
  • B2H6 + 2H → 2BH4
  • BF3 + F → BF4
  • Al2Cl6 + 2Cl → 2AlCl4
  • AlF3 + 3F → AlF63−
  • SiF4 + 2F → SiF62−
  • PCl5 + Cl → PCl6
  • SF4 + F → SF5
  • Hüdrateeritud metalliioonid [Mg(H2O)6]2+, [Al(H2O)6]3+.

Lewisi alused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lewisi alus on atomaarne või molekulaarne osake, millel on vaba elektronpaar (HOMO). Tüüpilisi näiteid:

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]