Carlo Ginzburg: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P pisitoimetamine using AWB |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[ |
[[Pilt:Carlo Ginzburg par Claude Truong-Ngoc mars 2013.jpg|pisi|<center>Carlo Ginzburg, 2013]] |
||
'''Carlo Ginzburg''' [k'arlo g'intspurg] (sündinud [[15. aprill]]il [[1939]] [[Torino]]s) on juudi päritolu [[Itaalia]] ajaloolane, üks [[mikroajalugu|mikroajaloo]] kui uurimissuuna algatajaid. Ta on [[Leone Ginzburg]]i ja [[Natalia Ginzburg]]i poeg. |
'''Carlo Ginzburg''' [k'arlo g'intspurg] (sündinud [[15. aprill]]il [[1939]] [[Torino]]s) on juudi päritolu [[Itaalia]] ajaloolane, üks [[mikroajalugu|mikroajaloo]] kui uurimissuuna algatajaid. Ta on [[Leone Ginzburg]]i ja [[Natalia Ginzburg]]i poeg. |
||
Ta oli 1970–1988 [[Bologna ülikool]]i professor ja hiljem [[California Ülikool Los Angeleses|California Ülikooli Los Angeleses]] professor. |
Ta oli 1970–1988 [[Bologna ülikool]]i professor ja hiljem [[California Ülikool Los Angeleses|California Ülikooli Los Angeleses]] professor. |
||
Ginzburg on uurinud peamiselt rahvakultuuri, eriti nõiakunsti, religiooni ja maagia käsitust selles. Tema kuulsaim teos on "[[Juust ja vaglad: ühe 16. sajandi möldri maailm]]" (see ilmus eesti keeles [[2000]]. aastal, kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]), mis käsitleb ketserina süüdi mõistetud möldri [[Menocchio]] religioosseid arusaamu ning mida on peetud ka esimeseks mikroajaloo teoseks. Ta on uurinud 16. ja 17. sajandi Itaaliat, religioosseid teisitimõtlejaid, [[nõiaprotsess]]e, [[ikonograafia]]t ja [[historiograafia]]t. Ta on kirjutanud metodoloogilisi ja ajalooteoreetilisi töid, kus ta on püüdnud ühendada kunstiajalugu ([[Giovanni Morelli]]), kriminoloogiat ([[Sherlock Holmes]]) ja psühhoanalüüsi ([[Sigmund Freud]]), ning lahendada ratsionalismi ja irratsionalismi vastuolu. |
Ginzburg on uurinud peamiselt rahvakultuuri, eriti nõiakunsti, religiooni ja maagia käsitust selles. Tema kuulsaim teos on "[[Juust ja vaglad: ühe 16. sajandi möldri maailm]]" (see ilmus eesti keeles [[2000]]. aastal, kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]), mis käsitleb ketserina süüdi mõistetud möldri [[Menocchio]] religioosseid arusaamu ning mida on peetud ka esimeseks mikroajaloo teoseks. Ta on uurinud 16. ja 17. sajandi Itaaliat, religioosseid teisitimõtlejaid, [[nõiaprotsess]]e, [[ikonograafia]]t ja [[historiograafia]]t. Ta on kirjutanud metodoloogilisi ja ajalooteoreetilisi töid, kus ta on püüdnud ühendada kunstiajalugu ([[Giovanni Morelli]]), kriminoloogiat ([[Sherlock Holmes]]) ja psühhoanalüüsi ([[Sigmund Freud]]), ning lahendada ratsionalismi ja irratsionalismi vastuolu. |
||
Seoses nõiaprotsessidega on ta rääkinud Euroopa [[šamanism]]ist. |
Seoses nõiaprotsessidega on ta rääkinud Euroopa [[šamanism]]ist. |
||
| 30. rida: | 30. rida: | ||
{{DEFAULTSORT:Ginzburg, Carlo}} |
{{DEFAULTSORT:Ginzburg, Carlo}} |
||
[[Kategooria:Itaalia ajaloolased]] |
[[Kategooria:Itaalia ajaloolased]] |
||
[[Kategooria:Semiootikud]] |
[[Kategooria:Semiootikud]] |
||
Redaktsioon: 24. märts 2019, kell 17:52
Carlo Ginzburg [k'arlo g'intspurg] (sündinud 15. aprillil 1939 Torinos) on juudi päritolu Itaalia ajaloolane, üks mikroajaloo kui uurimissuuna algatajaid. Ta on Leone Ginzburgi ja Natalia Ginzburgi poeg.
Ta oli 1970–1988 Bologna ülikooli professor ja hiljem California Ülikooli Los Angeleses professor.
Ginzburg on uurinud peamiselt rahvakultuuri, eriti nõiakunsti, religiooni ja maagia käsitust selles. Tema kuulsaim teos on "Juust ja vaglad: ühe 16. sajandi möldri maailm" (see ilmus eesti keeles 2000. aastal, kirjastus Varrak), mis käsitleb ketserina süüdi mõistetud möldri Menocchio religioosseid arusaamu ning mida on peetud ka esimeseks mikroajaloo teoseks. Ta on uurinud 16. ja 17. sajandi Itaaliat, religioosseid teisitimõtlejaid, nõiaprotsesse, ikonograafiat ja historiograafiat. Ta on kirjutanud metodoloogilisi ja ajalooteoreetilisi töid, kus ta on püüdnud ühendada kunstiajalugu (Giovanni Morelli), kriminoloogiat (Sherlock Holmes) ja psühhoanalüüsi (Sigmund Freud), ning lahendada ratsionalismi ja irratsionalismi vastuolu.
Seoses nõiaprotsessidega on ta rääkinud Euroopa šamanismist.
Raamatuga "Il giudice e lo storico" püüdis ta edutult saavutada Adriano Sofrile omistatud mõrva uut uurimist ning üldisemalt võrdles ajaloolase ja kohtuniku tööd.
Carlo Ginzburg käis Eestis 2014. aasta septembris, esinedes loengutega Tallinnas ja Tartus.
Tunnustus
- 2010 – Balzani auhind
- 2013 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks
Teoseid
- [[I benandanti. Ricerche sulla stregoneria e sui culti agrari tra Cinquecento e Seicento, Einaudi, 1966, uustrükid 1972, 2002
- Il formaggio e i vermi. Il cosmo di un mugnaio del Cinquecento, Einaudi, 1976, uustrükid 1999, 2009 (eesti keeles Juust ja vaglad, 2000
- Il giudice e lo storico. Considerazioni in margine al processo Sofri, Einaudi, 1991, uustrükk Feltrinelli, 2006
Eesti keeles ilmunud kirjutised
- Juust ja vaglad: ühe 16. sajandi möldri maailm. Tallinn: Varrak, 2000.
- Ajalugu, retoorika, tõendus. Tuna 4/2003, lk. 100–118.
- Ükski saar pole saar: Neli pilguheitu inglise kirjandusele globaalsest vaatenurgast. Inglise keelest tõlkinud Aet Varik, intervjuu autoriga Marek Tamm. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2014.