Haistmine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 13. märts 2019, kell 21:17

Haistmine ehk haistmismeel (ingl. k. olfaction) on organismide võime spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu.

Selgroogsetel loomadel (sealhulgas inimesel) paikneb haistmiselund koos vastavate retseptorrakkudega (haistmisretseptorneuronitega) ninaõõne haistmisepiteelis.

Selgrootutel paiknevad haistmise retseptorrakud enamasti vastavates haistmisorganites (lülijalgsetel antennides) või kehas hajusalt. Imetajatel detekteerivad haistmisretseptorrakud haistmisstiimuleid läbi OR perekonda kuuluvate G-valguga seotud retseptorvalkude.

Haistmisretseptorgeene on loomadel tavaliselt sadu, kusjuures üks haistmisretseptorrakk ekspresseerib enamasti ainult ühte kindlat tüüpi haistmisretseptorgeeni^[1].

Lõhnakontsentratsioonide tajumise võime on loomariigis sõltuvalt taksonoomilisest kuuluvusest väga varieeruv. Suhteliselt väga hea haistmismeelega loomi nimetatakse makrosmaatikuteks. Nendeks on paljud kiskjalised (sealhulgas koer), sõralised jmt. Suhteliselt halvema haistmismeelega loomi nimetatakse mikrosmaatikuteks. Siia kuulub näiteks enamik linde; ka inimese haistmistaju on loomariigi keskmisega võrreldes nõrk.

Vaata ka

Viited

↑ DeMaria, S. Ngai, J. (2010). "The Cell Biology of Smell". J Cell Biol. 2010 Nov 1;191(3):443-52. doi: 10.1083/jcb.201008163.

[1] DeMaria, S. Ngai, J. (2010). "The Cell Biology of Smell". J Cell Biol. 2010 Nov 1;191(3):443-52. doi: 10.1083/jcb.201008163.

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[File:Nose_nina.jpg|thumb|350px|Nina – haistmise meeleelund]]
 [[File:Olfactory system.svg|thumb|Inimese haistmine. 1 – haistmissibul, 2 – mitraalrakud, 3 – luu, 4 – ninaõõne haistmisepiteel, 5 – haistmisglomerulus, 6 – haistmisretseptorneuronid]]
-'''Haistmine''' ehk '''haistmismeel''' (ingl. k. ''olfaction)'' on [[organism]]ide võime spetsiaalse [[haistmiselund]]i või selleks kohastunud [[haisterakk]]ude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk [[lõhn]]u. [[Selgroogsed|Selgroogsetel loomadel]] (sealhulgas inimesel) paikneb haistmiselund koos vastavate retseptorrakkudega (haistmisretseptorneuronid) [[ninaõõs|ninaõõne]] haistmisepiteelis. Selgrootutel paiknevad haistmise retseptorrakud enamasti vastavates haistmisorganites (lülijalgsetel antennides) või kehas hajusalt. Imetajates detekteerivad haistmisretseptorrakud haistmisstiimuleid läbi OR perekonda kuuluvate G-valguga seotud retseptorvalkude. Haistmisretseptorgeene on loomadel reeglina sadu, kusjuures üks haistmisretseptorrakk ekspresseerib reeglina ainult ühte kindlat tüüpi haistmisretseptorgeeni<ref>DeMaria, S. Ngai, J. (2010). "The Cell Biology of Smell". J Cell Biol. 2010 Nov 1;191(3):443-52. doi: 10.1083/jcb.201008163.</ref>.
+'''Haistmine''' ehk '''haistmismeel''' (ingl. k. ''olfaction)'' on [[organism]]ide võime spetsiaalse [[haistmiselund]]i või selleks kohastunud [[haisterakk]]ude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk [[lõhn]]u.
+[[Selgroogsed|Selgroogsetel loomadel]] (sealhulgas inimesel) paikneb haistmiselund koos vastavate retseptorrakkudega (haistmisretseptorneuronitega) [[ninaõõs|ninaõõne]] haistmisepiteelis.
-Lõhnakontsentratsioonide tajumise võime on loomariigis sõltuvalt taksonoomilisest kuuluvusest väga varieeruv. Suhteliselt väga hea haistmismeelega loomi nimetatakse makrosmaatikuteks. Nendeks on paljud [[kiskjalised]] (sealhulgas [[koer]]), [[sõralised]] jmt. Suhteliselt halvema haistmismeelega loomi nimetatakse mikrosmaatikuteks. Siia kuulub näiteks enamik [[lind]]e; ka inimese haistmistaju on loomariigi seisukohast nõrk.
+Selgrootutel paiknevad haistmise retseptorrakud enamasti vastavates haistmisorganites (lülijalgsetel antennides) või kehas hajusalt. Imetajatel detekteerivad haistmisretseptorrakud haistmisstiimuleid läbi OR perekonda kuuluvate G-valguga seotud retseptorvalkude.
+Haistmisretseptorgeene on loomadel tavaliselt sadu, kusjuures üks haistmisretseptorrakk ekspresseerib enamasti ainult ühte kindlat tüüpi haistmisretseptorgeeni<ref>DeMaria, S. Ngai, J. (2010). "The Cell Biology of Smell". J Cell Biol. 2010 Nov 1;191(3):443-52. doi: 10.1083/jcb.201008163.</ref>.
+Lõhnakontsentratsioonide tajumise võime on loomariigis sõltuvalt taksonoomilisest kuuluvusest väga varieeruv. Suhteliselt väga hea haistmismeelega loomi nimetatakse makrosmaatikuteks. Nendeks on paljud [[kiskjalised]] (sealhulgas [[koer]]), [[sõralised]] jmt. Suhteliselt halvema haistmismeelega loomi nimetatakse mikrosmaatikuteks. Siia kuulub näiteks enamik [[lind]]e; ka inimese haistmistaju on loomariigi keskmisega võrreldes nõrk.
 == Vaata ka ==