Ida-eurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus: erinevus redaktsioonide vahel
P link Eesti Ekspressile |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{kustutada|Originaaluurimus? Lisaks arusaamatu tekst}} |
{{kustutada|Originaaluurimus? Lisaks arusaamatu tekst}} |
||
'''Ida-eurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus''' on vaadeldav kampaaniana 1990-datel aastatel kalatööstuse turumajandusele kohandamisel. Selles osales mitme aasta jooksul pidevalt üle 100 kalalaeva üle 10 000 töötajaga, sh [[Eesti Kalatööstus]] ("Ookean"). Tegemist oli küllalt keeruka ja kompleksse arenguga, mis on vaadeldav majanduslikus, tehnilises, sotsiaalses, tööhõivelises, kultuurilises, ökoloogilises ja muudes aspektides. |
|||
Protsessi majanduslik põhjus oli kütusehinna järsk tõus avatud turumajandusele üleminekul polnud kala püüdmine enam kasumlik |
'''Protsessi majanduslik põhjus''' oli kütusehinna järsk tõus avatud turumajandusele üleminekul, kus suurte avamere külmutustraaleritega polnud kala püüdmine enam kasumlik, mis sotsialismiolude madadalaid kütusehindu arvestades projekteeritud. Mõne aasta jooksul said siis külmutustraalerid rakendust maailmamerel intensiivse püügi piirkondades ujuvate kalatööstustena, nad said tooraine kohalikelt väikestelt kalapaatidelt. Laevad seisid vaiksema lainega lahtedes või sadamate reidil hulgakaupa ankrus. [[Lerwick]]i, [[Ullapool]]i või mõne muu sadama reidile kogunes nii aegajalt kuni sadakond laeva - terve suur linn-laevastik. Neis töötavate meremeeste arv ületas linnade endi elanikke arvu. |
||
=== Seletus laevaperede seisukohalt. === |
|||
| ⚫ | Laevamehed (-naised) stressirohkes olikorras. Laevaomanikud reeglina pankrotieelses seisus, meeskondel palgad madalad ja maksmata, teadmata millal ja kas üldse saab. Side koduga oli kasin. Korra kuus või kuidas millises laevas korraldatud - võimaldati meeskonnalikmetel paadiga mõneks tunniks linna sõita, uudistama arenenud kapitalismis toimiva väikelinna elu. Eelöeldut arvestades oli meestel raha vähe. (Välja-arvatud kõige nutikamad isikud, kes nii keerulises olukorrga olid suutnud kohanda, aga need võtted jäid tegija salduseks).<ref>{{Netiviide|Autor=Ahto Mänd|URL=http://kodu.ut.ee/~aguvis/lerw.htm|Pealkiri=Jõulueelsed ujuvvanglad|Väljaanne=Eesti Ekspress|Aeg=|Kasutatud=14.02.2019}}</ref> |
||
Eesti laevadest võis kogu perioodi jooksul osaleda kümneid. 1994 aasta lõpus töötasid seal baaslaev [[Fryderyk Chopin (laev)|Fryderyk Chopin]], supertraaler [[Eestirand (külmutuslaev)|Eestirand 2]] ja keskmine külmutustraaler Vagula (RTMS-4582). Eesti laevaperedes oli täiendavaks pingeks rahvuslik koosseis, üle 80% inimestest olid ilma kodakondsuseta, sellest tulenes täiendav ebakindlus. |
|||
Laevaperede ja kohalike elanikke positsioonid toimuvas olid erinevad. |
|||
=== Seletus kohaliku rahva seisukohalt. === |
|||
| ⚫ | Laevamehed (-naised) stressirohkes olikorras. Laevaomanikud reeglina pankrotieelses seisus, meeskondel palgad madalad ja maksmata, teadmata millal ja kas üldse saab. Side koduga oli kasin. Korra kuus või kuidas millises laevas korraldatud - võimaldati meeskonnalikmetel paadiga mõneks tunniks linna sõita, uudistama arenenud kapitalismis toimiva väikelinna elu. Eelöeldut arvestades oli meestel raha vähe. (Välja-arvatud kõige nutikamad |
||
| ⚫ | Linnarahvas kutsus neid laevu ''klonykers'', selline nimi oli pärit ligi sajand varem toimunud hisukohalteeringapüüdjate tulvaga seonduvalt, kuhu omakorda tulnud Ameerika kullaotsijatelt Klondike jõe äärest. Idaeurooplaste arvukas laevastik elavdas kohalikku majandust. Laevamehi lasti maale harva, seega tänavatel nendest tulva polnud. Ida-eurooplaste välimus ja olek äratas muidugi võõrastust ja kui selline grupp tönaval vastu tuli, oli targem minna teisele poole teed. Probleemiks olid sagedased laevameestega seotud õnnetused, mis arstide ja politsei ning muude ametimeeste reageerimist nõudsid. Kõige suuremaks probleemiks olid küllalt sagedased tõsised laevaõnnetused, mida nii suure laevade tiheduse tõttu aeg-ajalt juhtus. Iga uppunud suur laev tähendas tõsist mõju keskkonnale. |
||
| ⚫ | Linnarahvas kutsus neid laevu ''klonykers'', selline nimi oli pärit ligi sajand varem toimunud |
||
Nüüdseks on klondykeritega seonuvast saanud seal kodulooline teema. Mahajäänud laevavrakkid saanud turismiobjektideks. |
Nüüdseks on klondykeritega seonuvast saanud seal kodulooline teema. Mahajäänud laevavrakkid saanud turismiobjektideks. |
||
Redaktsioon: 15. veebruar 2019, kell 08:37
|
See artikkel on esitatud kustutamiseks.
Põhjus: Originaaluurimus? Lisaks arusaamatu tekst Lisateavet võid leida arutelu- või ajalooleheküljelt. Vaata ka: Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord. Kustutamisettepaneku saad vaidlustada arutelulehel. |
Ida-eurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus on vaadeldav kampaaniana 1990-datel aastatel kalatööstuse turumajandusele kohandamisel. Selles osales mitme aasta jooksul pidevalt üle 100 kalalaeva üle 10 000 töötajaga, sh Eesti Kalatööstus ("Ookean"). Tegemist oli küllalt keeruka ja kompleksse arenguga, mis on vaadeldav majanduslikus, tehnilises, sotsiaalses, tööhõivelises, kultuurilises, ökoloogilises ja muudes aspektides.
Protsessi majanduslik põhjus oli kütusehinna järsk tõus avatud turumajandusele üleminekul, kus suurte avamere külmutustraaleritega polnud kala püüdmine enam kasumlik, mis sotsialismiolude madadalaid kütusehindu arvestades projekteeritud. Mõne aasta jooksul said siis külmutustraalerid rakendust maailmamerel intensiivse püügi piirkondades ujuvate kalatööstustena, nad said tooraine kohalikelt väikestelt kalapaatidelt. Laevad seisid vaiksema lainega lahtedes või sadamate reidil hulgakaupa ankrus. Lerwicki, Ullapooli või mõne muu sadama reidile kogunes nii aegajalt kuni sadakond laeva - terve suur linn-laevastik. Neis töötavate meremeeste arv ületas linnade endi elanikke arvu.
Seletus laevaperede seisukohalt.
Laevamehed (-naised) stressirohkes olikorras. Laevaomanikud reeglina pankrotieelses seisus, meeskondel palgad madalad ja maksmata, teadmata millal ja kas üldse saab. Side koduga oli kasin. Korra kuus või kuidas millises laevas korraldatud - võimaldati meeskonnalikmetel paadiga mõneks tunniks linna sõita, uudistama arenenud kapitalismis toimiva väikelinna elu. Eelöeldut arvestades oli meestel raha vähe. (Välja-arvatud kõige nutikamad isikud, kes nii keerulises olukorrga olid suutnud kohanda, aga need võtted jäid tegija salduseks).[1]
Eesti laevadest võis kogu perioodi jooksul osaleda kümneid. 1994 aasta lõpus töötasid seal baaslaev Fryderyk Chopin, supertraaler Eestirand 2 ja keskmine külmutustraaler Vagula (RTMS-4582). Eesti laevaperedes oli täiendavaks pingeks rahvuslik koosseis, üle 80% inimestest olid ilma kodakondsuseta, sellest tulenes täiendav ebakindlus.
Seletus kohaliku rahva seisukohalt.
Linnarahvas kutsus neid laevu klonykers, selline nimi oli pärit ligi sajand varem toimunud hisukohalteeringapüüdjate tulvaga seonduvalt, kuhu omakorda tulnud Ameerika kullaotsijatelt Klondike jõe äärest. Idaeurooplaste arvukas laevastik elavdas kohalikku majandust. Laevamehi lasti maale harva, seega tänavatel nendest tulva polnud. Ida-eurooplaste välimus ja olek äratas muidugi võõrastust ja kui selline grupp tönaval vastu tuli, oli targem minna teisele poole teed. Probleemiks olid sagedased laevameestega seotud õnnetused, mis arstide ja politsei ning muude ametimeeste reageerimist nõudsid. Kõige suuremaks probleemiks olid küllalt sagedased tõsised laevaõnnetused, mida nii suure laevade tiheduse tõttu aeg-ajalt juhtus. Iga uppunud suur laev tähendas tõsist mõju keskkonnale.
Nüüdseks on klondykeritega seonuvast saanud seal kodulooline teema. Mahajäänud laevavrakkid saanud turismiobjektideks.
https://www.shetnews.co.uk/2015/11/19/remembering-the-klondykers/
https://www.shetlink.com/index.php?/topic/3642-the-borodinskoye-polye-wreck/
https://www.bbc.co.uk/programmes/p039bkqb/p039svbj
- ↑ Ahto Mänd. "Jõulueelsed ujuvvanglad". Eesti Ekspress. Vaadatud 14.02.2019.