Kaanid: erinevus redaktsioonide vahel
gfurw |
P Tühistati kasutaja 193.40.224.27 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi CommonsDelinker. Märgis: Tühistamine |
||
19. rida: | 19. rida: | ||
|- style="background:#ccccff; text-align:center;" |
|- style="background:#ccccff; text-align:center;" |
||
|} |
|} |
||
'''Kaanid''' (''Hirudinea'') on [[rõngussid]]e hõimkonda kuuluvad loomad. Nad võivad elada mage-, merevees ja maal. Maailmas elab umbes 400 liiki kaane. |
|||
Kaanide iseloomulikuks tunnuseks on keha ees- ja tagaosas olev [[iminapp]], millega nad kinnituvad [[substraat (bioloogia)|substraadile]]. Kaanidel on 33 kehalüli ja hästi arenenud [[lihastik]]. |
|||
Kaanid toituvad peamiselt väikestest [[selgrootud|selgrootutest]], mõnikord langeb nende saagiks suuremaid selgrootuid, näiteks [[vihmauss]]id. Kaanidele on iseloomulik ka teiste loomade verest toitumine. Kõige sagedamini imevad nad verd [[kalad]]elt ja [[kahepaiksed|kahepaiksetelt]], harvem veekogu kaldale tulnud suurematest loomadest. Saaklooma kehale eritavad nad vere hüübimisvastast [[ensüüm]]i [[hirudiin]]i. |
|||
[[Eesti]]s elavatest kaanidest on levinumad [[hobukaan]] (''Haemopis sanguisuga''), [[pisikaan]] (''Helobdella stagnalis''), [[kalakaan]] (''Piscicola'' (''Ichthyobdella'') ''geometra'') ja [[lamekaan]] (''Glossiphonia complanata''). Eestis leidub vaid üks verdimev kaan – [[apteegikaan]] (''Hirudo medicinalis''), keda ajalooliselt – harvem tänapäeval – on kasutatud meditsiinis. |
|||
== Paljunemine == |
|||
Kaanid on [[hermafrodiidid|hermafrodiitsed]] ehk mõlemasoolised organismid – ühes kaanis on nii emas- kui isassuguelundid. |
|||
Kaanid paljunevad suguliselt. Kaanide suguavad (emas- ja isassuguava) asuvad üldjuhul eespool keha keskkohta. Üks kaan toimetab oma seemnerakud teise kaani emassuguavasse, kus toimub sisemine viljastus. Seejärel munetakse viljastunud munad kookonisse, mis hiljem koos kaani vööga eraldub kehast. |
|||
== Sugukondi == |
|||
Siin on loetletud sugukondi, mille esindajaid leidub ka Eestis. |
|||
*''Hirudinidae'' ([[kirjukaanlased]]) |
|||
*''Piscicolidae'' ([[kalakaanlased]]) |
|||
*''Glossiphoniidae'' ([[lamekaanlased]]) |
|||
*''Erpobdellidae'' ([[ahaskaanlased]]) |
*''Erpobdellidae'' ([[ahaskaanlased]]) |
||
Redaktsioon: 11. veebruar 2019, kell 13:38
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Rõngussid Annelida |
Klass |
Vöösed Clitellata |
Alamklass |
Kaanid Hirudinea |
Kaanid (Hirudinea) on rõngusside hõimkonda kuuluvad loomad. Nad võivad elada mage-, merevees ja maal. Maailmas elab umbes 400 liiki kaane.
Kaanide iseloomulikuks tunnuseks on keha ees- ja tagaosas olev iminapp, millega nad kinnituvad substraadile. Kaanidel on 33 kehalüli ja hästi arenenud lihastik.
Kaanid toituvad peamiselt väikestest selgrootutest, mõnikord langeb nende saagiks suuremaid selgrootuid, näiteks vihmaussid. Kaanidele on iseloomulik ka teiste loomade verest toitumine. Kõige sagedamini imevad nad verd kaladelt ja kahepaiksetelt, harvem veekogu kaldale tulnud suurematest loomadest. Saaklooma kehale eritavad nad vere hüübimisvastast ensüümi hirudiini.
Eestis elavatest kaanidest on levinumad hobukaan (Haemopis sanguisuga), pisikaan (Helobdella stagnalis), kalakaan (Piscicola (Ichthyobdella) geometra) ja lamekaan (Glossiphonia complanata). Eestis leidub vaid üks verdimev kaan – apteegikaan (Hirudo medicinalis), keda ajalooliselt – harvem tänapäeval – on kasutatud meditsiinis.
Paljunemine
Kaanid on hermafrodiitsed ehk mõlemasoolised organismid – ühes kaanis on nii emas- kui isassuguelundid.
Kaanid paljunevad suguliselt. Kaanide suguavad (emas- ja isassuguava) asuvad üldjuhul eespool keha keskkohta. Üks kaan toimetab oma seemnerakud teise kaani emassuguavasse, kus toimub sisemine viljastus. Seejärel munetakse viljastunud munad kookonisse, mis hiljem koos kaani vööga eraldub kehast.
Sugukondi
Siin on loetletud sugukondi, mille esindajaid leidub ka Eestis.
- Hirudinidae (kirjukaanlased)
- Piscicolidae (kalakaanlased)
- Glossiphoniidae (lamekaanlased)
- Erpobdellidae (ahaskaanlased)
Pilte
-
Kaanid Tartu hansalaadal, 2013