Konkurents (bioloogia): erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Konkurents''' on organismidevahelise suhte tüüp [[kooslus]]es, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. |
'''Konkurents''' on organismidevahelise suhte tüüp [[kooslus]]es, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Eri liikide vahelist konkurentsi nimetatakse [[liikidevaheline konkurents|liikidevaheliseks konkurentsiks]], ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga [[liigisisene konkurents|liigisiseseks konkurentsiks]]. |
||
Konkurents ilmneb tavaliselt juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss. Konkurentsi määr sõltub eeskätt [[populatsioonitihedus]]est. |
Konkurents ilmneb tavaliselt juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss. Konkurentsi määr sõltub eeskätt [[populatsioonitihedus]]est. |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
[[Taimed]]e puhul saab eristada [[juurekonkurents]]i- ja [[võsukonkurents]]i, mis samuti võib ilmneda nii liigisisesena kui ka liikidevahelisena. |
[[Taimed]]e puhul saab eristada [[juurekonkurents]]i- ja [[võsukonkurents]]i, mis samuti võib ilmneda nii liigisisesena kui ka liikidevahelisena. |
||
Vastavalt konkurentsi välistamise reeglile ([[Gause reegel]]) ei saa kaks liiki püsivalt koos elada ühes ja samas ökonišis (s.o konkureerides sama limiteeriva ressursi pärast); seetõttu pole konkurentsiolukord püsiv, toimub kas [[kohanemine|ümberkohanemine]] või ühe osapoole [[väljasuremine]]. Looduses siiski Gause reegel alati ei kehti, |
Vastavalt konkurentsi välistamise reeglile ([[Gause reegel]]) ei saa kaks liiki püsivalt koos elada ühes ja samas ökonišis (s.o konkureerides sama limiteeriva ressursi pärast); seetõttu pole konkurentsiolukord püsiv, toimub kas [[kohanemine|ümberkohanemine]] või ühe osapoole [[väljasuremine]]. Looduses siiski Gause reegel alati ei kehti, näiteks veekeskkonnas võivad pisiorganismid sageli elada, ilma et üks liik teist liiki välja tõrjuks ([[planktoni paradoks]]). |
||
Darvinliku [[evolutsiooniteooria]] järgi on [[liikidevaheline konkurents|liikidevahelisel]] ja [[liigisisene konkurents|liigisisesel konkurentsil]] oluline roll [[looduslik valik|looduslikus valikus]]. |
Darvinliku [[evolutsiooniteooria]] järgi on [[liikidevaheline konkurents|liikidevahelisel]] ja [[liigisisene konkurents|liigisisesel konkurentsil]] oluline roll [[looduslik valik|looduslikus valikus]]. |
||
Viimane redaktsioon: 25. jaanuar 2019, kell 18:30
Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp koosluses, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Eri liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks.
Konkurents ilmneb tavaliselt juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss. Konkurentsi määr sõltub eeskätt populatsioonitihedusest.
Taimede puhul saab eristada juurekonkurentsi- ja võsukonkurentsi, mis samuti võib ilmneda nii liigisisesena kui ka liikidevahelisena.
Vastavalt konkurentsi välistamise reeglile (Gause reegel) ei saa kaks liiki püsivalt koos elada ühes ja samas ökonišis (s.o konkureerides sama limiteeriva ressursi pärast); seetõttu pole konkurentsiolukord püsiv, toimub kas ümberkohanemine või ühe osapoole väljasuremine. Looduses siiski Gause reegel alati ei kehti, näiteks veekeskkonnas võivad pisiorganismid sageli elada, ilma et üks liik teist liiki välja tõrjuks (planktoni paradoks).
Darvinliku evolutsiooniteooria järgi on liikidevahelisel ja liigisisesel konkurentsil oluline roll looduslikus valikus.