Heebrea kiri: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Sveatarkin (arutelu | kaastöö) Keeletoimetasin artikli. |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{Keeletoimeta|lisaja=Andres|aasta=2017|kuu=detsember}} |
|||
{{liita|Heebrea tähestik}} |
{{liita|Heebrea tähestik}} |
||
[[File:Alefbet ivri.svg|pisi]] |
[[File:Alefbet ivri.svg|pisi]] |
||
'''Heebrea kiri''' on [[heebrea keel]]es ning [[jidiši keel|jidiši]], [[ladiino keel|ladiino]] ja muudes [[diasporaa]] [[diasporaa juudi keeled|juudi keeltes]] kirjutamiseks kasutatav [[kiri (keeleteadus)|kiri]]. Heebrea kiri on [[konsonantkiri]], kuid mõnede [[täht (kiri)|täht]]edega võidakse märkida ka [[täishäälik]]uid. |
'''Heebrea kiri''' on [[heebrea keel]]es ning [[jidiši keel|jidiši]], [[ladiino keel|ladiino]] ja muudes [[diasporaa]] [[diasporaa juudi keeled|juudi keeltes]] kirjutamiseks kasutatav [[kiri (keeleteadus)|kiri]]. Heebrea kiri on [[konsonantkiri]], kuid mõnede [[täht (kiri)|täht]]edega võidakse märkida ka [[täishäälik]]uid. |
||
Erinevus suur- ja väiketähtede vahel puudub. Heebrea keeles on kõik tähed [[ |
Erinevus suur- ja väiketähtede vahel puudub. Heebrea keeles on kõik tähed [[Konsonant|konsonandid]], kuid nelja neist (א ''alef;'' ח ''he;'' ן ''vav;'' י ''jod'') on varem kasutatud täishäälikute kirjutamiseks. Täishäälikute kirjutamiseks kasutatakse täppe (''nekudot''). On ka teisi märke, mida kasutatakse tähestiku kaunistamiseks. |
||
Heebrea |
Heebrea tähtede abil kirjutatakse ka numbreid. Igal tähel on numbriline väärtus (''[[gematria]]''; vt tabel).<ref>{{netiviide | URL = http://www.rbardalzo.narod.ru/4/evrei.html | Pealkiri = Heebrea kiri | Kasutatud = 29.12.2017 | Keel = Vene keeles }}</ref> |
||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
13. rida: | 12. rida: | ||
Heebrea ruutkirjas oli kirjutatud esimene [[Piibel]], mis aitas seda kirja säilitada. Vaatamata sellele, et [[keskaeg|keskajal]] kujunes igas piirkonnas oma [[kirjastiil]], on selle tähestiku tähed meieni jõudnud muutmata kujul. |
Heebrea ruutkirjas oli kirjutatud esimene [[Piibel]], mis aitas seda kirja säilitada. Vaatamata sellele, et [[keskaeg|keskajal]] kujunes igas piirkonnas oma [[kirjastiil]], on selle tähestiku tähed meieni jõudnud muutmata kujul. |
||
[[Arhitektuur]]is kasutatud kaunistustes tarvitati tihti ruutkirja |
[[Arhitektuur]]is kasutatud kaunistustes tarvitati tihti ruutkirja<ref>{{netiviide | URL = https://www.booksite.ru/fulltext/1/001/008/060/240.htm | Pealkiri = Ruutkiri | Autor = D. Diringer | Failitüüp = Netiviide | Aeg = 1963 | Kasutatud = 29.12.2017 | Keel = Vene keeles }}</ref> ning seetõttu olid [[kalligraafia]] ja [[mikrograafia]] kõrgelt arenenud. |
||
Templite ajal ei kasutanud juudid |
Templite ajal ei kasutanud juudid pühasid kirjatähti argiseks otstarbeks, vaid ainult [[Toora]] [[rullraamat]]ute ümberkirjutamiseks. Seepärast hakati püha kirja kirjutamise reegleid unustama, kuid kirjatundjad suutsid need taastada. |
||
==Heebrea tähtede müstiline tähendus== |
==Heebrea tähtede müstiline tähendus== |
Redaktsioon: 12. jaanuar 2019, kell 01:04
Heebrea kiri on heebrea keeles ning jidiši, ladiino ja muudes diasporaa juudi keeltes kirjutamiseks kasutatav kiri. Heebrea kiri on konsonantkiri, kuid mõnede tähtedega võidakse märkida ka täishäälikuid.
Erinevus suur- ja väiketähtede vahel puudub. Heebrea keeles on kõik tähed konsonandid, kuid nelja neist (א alef; ח he; ן vav; י jod) on varem kasutatud täishäälikute kirjutamiseks. Täishäälikute kirjutamiseks kasutatakse täppe (nekudot). On ka teisi märke, mida kasutatakse tähestiku kaunistamiseks.
Heebrea tähtede abil kirjutatakse ka numbreid. Igal tähel on numbriline väärtus (gematria; vt tabel).[1]
Ajalugu
1. aastatuhandel eKr (960–585) hakkasid juudid kasutama vanaheebrea keelt. Paabeli pagenduse ajal lõpetasid juudid vana kirja kasutamise. Aastal 535 eKr hakati Paabelis kasutama aramea kirja (heebrea ruutkirja).
Heebrea ruutkirjas oli kirjutatud esimene Piibel, mis aitas seda kirja säilitada. Vaatamata sellele, et keskajal kujunes igas piirkonnas oma kirjastiil, on selle tähestiku tähed meieni jõudnud muutmata kujul.
Arhitektuuris kasutatud kaunistustes tarvitati tihti ruutkirja[2] ning seetõttu olid kalligraafia ja mikrograafia kõrgelt arenenud.
Templite ajal ei kasutanud juudid pühasid kirjatähti argiseks otstarbeks, vaid ainult Toora rullraamatute ümberkirjutamiseks. Seepärast hakati püha kirja kirjutamise reegleid unustama, kuid kirjatundjad suutsid need taastada.
Heebrea tähtede müstiline tähendus
Heebrea tähtede müstiline tähendus ilmneb kabalistlikus kirjanduses (Zohar ja Midraš).[3]
Tabel
Täht | Nimetus | Arv |
---|---|---|
א | Alef | 1 |
ב | Bet | 2 |
ג | Gimel | 3 |
ד | Dalet | 4 |
ה | He | 5 |
ו | Vav | 6 |
ז | Zain | 7 |
ה | Het | 8 |
ט | Tet | 9 |
י | Jod | 10 |
כ | Kaf | 20 |
ל | Lamed | 30 |
מ | Mem | 40 |
נ | Nun | 50 |
ס | Sameh | 60 |
ע | Ain | 70 |
פ | Pe | 80 |
צ | Tsadi | 90 |
ק | Kof | 100 |
ר | Reš | 200 |
ש | Šin | 300 |
ת | Tav | 400 |
Viited
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Heebrea kiri |
- ↑ "Heebrea kiri" (Vene keeles). Vaadatud 29.12.2017.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ D. Diringer (1963). "Ruutkiri" (Netiviide) (Vene keeles). Vaadatud 29.12.2017.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ D. Palant (2002). "Heebrea tähtede müstiline tähendus" (Internetiraamat) (Vene keeles). Jerusalemm-Moskva. Vaadatud 29.12.2017.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)