Aktiivne kuulamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Aktiivne kuulamine''' on kuulamisoskus, mis |
'''Aktiivne kuulamine''' on kuulamisoskus, mis soodustab rääkija soovi ennast avada, oma teemadest rääkida.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Bolton, R.|pealkiri=Igapäevaoskused|aasta=2006|koht=|kirjastus=Väike Vanker|lehekülg=}}</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Gordon, T.|pealkiri=Tõhus juht|aasta=2004|koht=|kirjastus=Väike Vanker|lehekülg=}}</ref> |
||
Aktiivne kuulamine sisaldab |
Aktiivne kuulamine sisaldab tavaliselt kolme tehnikat, milleks on: |
||
* [[ukseavajad]] |
* [[ukseavajad]] |
||
* t[[Täpsustamine|äpsustamine]] selguse suurendamiseks <ref>{{Raamatuviide|autor=McKay M., Davis, M., Fanning, P.|pealkiri=Suhtlemisoskused|aasta=2004|koht=|kirjastus=Väike Vanker|lehekülg=}}</ref>ja |
* t[[Täpsustamine|äpsustamine]] selguse suurendamiseks <ref>{{Raamatuviide|autor=McKay M., Davis, M., Fanning, P.|pealkiri=Suhtlemisoskused|aasta=2004|koht=|kirjastus=Väike Vanker|lehekülg=}}</ref> ja |
||
* [[ümbersõnastamine]] (sõnadega peegeldamine). |
* [[ümbersõnastamine]] (sõnadega peegeldamine). |
||
Aktiivne kuulamine on eriti sobiv |
Aktiivne kuulamine on eriti sobiv<ref name=":0" /><ref name=":1" /> |
||
* kui rääkija on rääkimisel tõrges, ei tea isegi, mida tahab vms. |
|||
⚫ | |||
* probleemide lahendamise, et saada infot suhtlemispartneri soovidest, ideedest, vajadustest |
|||
* kui muud kuulamistehnikat ei anna tulemust, suhtlemispartner vaikib või ei püsi teemas |
|||
* kui rääkija on väga häbelik, julgustamist vajav |
|||
* kriisis oleva inimesega kui on oluline, et rääkija saaks oma emotsioonid välja rääkida |
|||
* vestluse juhtimiseks |
|||
⚫ | |||
Aktiivne kuulamine sobib juhul, kui [[vaikne kuulamine]] tulemusi ei anna. Kindlasti on aktiivne kuulamine vajalik gruppi kuuluvate inimeste vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks, probleemsituatsioonide lahendamiseks, ka varjatud info kättesaamiseks. |
Aktiivne kuulamine sobib juhul, kui [[vaikne kuulamine]] tulemusi ei anna. Kindlasti on aktiivne kuulamine vajalik gruppi kuuluvate inimeste vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks, probleemsituatsioonide lahendamiseks, ka varjatud info kättesaamiseks. |
Redaktsioon: 24. november 2018, kell 20:18
Aktiivne kuulamine on kuulamisoskus, mis soodustab rääkija soovi ennast avada, oma teemadest rääkida.[1][2]
Aktiivne kuulamine sisaldab tavaliselt kolme tehnikat, milleks on:
- ukseavajad
- täpsustamine selguse suurendamiseks [3] ja
- ümbersõnastamine (sõnadega peegeldamine).
Aktiivne kuulamine on eriti sobiv[1][2]
- kui rääkija on rääkimisel tõrges, ei tea isegi, mida tahab vms.
- probleemide lahendamise, et saada infot suhtlemispartneri soovidest, ideedest, vajadustest
- kui muud kuulamistehnikat ei anna tulemust, suhtlemispartner vaikib või ei püsi teemas
- kui rääkija on väga häbelik, julgustamist vajav
- kriisis oleva inimesega kui on oluline, et rääkija saaks oma emotsioonid välja rääkida
- vestluse juhtimiseks
Kuna aktiivse kuulamise tehnikate kasutamine ergutab rääkijat ennast avama, siis ei tohi seda kuritarvitada. Ebaeetiline on seda kasutada, kui rääkija on nö nõrgemas või sundpositsioonis.
Aktiivne kuulamine sobib juhul, kui vaikne kuulamine tulemusi ei anna. Kindlasti on aktiivne kuulamine vajalik gruppi kuuluvate inimeste vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks, probleemsituatsioonide lahendamiseks, ka varjatud info kättesaamiseks.