Inimhääl: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
3. rida: 3. rida:
[[File:Human voice spectrogram.jpg|thumb|Inimhääle salvestuse [[spektrogramm]], mis toob esile kõik harmoonikud.]]
[[File:Human voice spectrogram.jpg|thumb|Inimhääle salvestuse [[spektrogramm]], mis toob esile kõik harmoonikud.]]


'''Inimhääleks''' ehk '''hääleks''' on kõik inimese [[kõnetrakt]]i abil tekitatud [[heli]]d, sealhulgas kõne, laulmine, naer, nutt, jne.
'''Inimhääl''' ehk '''hääl''' on kõik inimese [[kõnetrakt]]i abil tekitatud [[heli]]d, sealhulgas kõne, laulmine, naer, nutt, jne.


== Inimhääle tekkemehhanism ==
== Inimhääle tekkemehhanism ==

Redaktsioon: 16. november 2018, kell 20:43

 See artikkel räägib inimhäälest kui kõnetrakti abil tekitatud helidest; teiste hääle tähenduste kohta vaata Hääl (täpsustus)

Inimhääle salvestuse spektrogramm, mis toob esile kõik harmoonikud.

Inimhääl ehk hääl on kõik inimese kõnetrakti abil tekitatud helid, sealhulgas kõne, laulmine, naer, nutt, jne.

Inimhääle tekkemehhanism

Inimhääl

Hääl tekib, kui kopsudest tulev õhk läbib häälepaelad, pannes need võnkuma. Häälepaelte võngete resonaatoriks on rindkere ja pea. Õõned ninas, kurgus ja rinnas aitavad helil resoneerida. Hääle kõrgus sõltub sellest, kui kiiresti häälepaelad võnguvad. Inimese hääl võib võtta erinevaid vorme. Inimhääl võib olla kõne, laulmine, naer, karje jne.

Suu ümber paiknevad lihased muudavad häälepaelte tekitatud heli häälikuteks või muusikalisteks helideks.

Vaata ka