Nägemine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Miksnii (arutelu | kaastöö)
täiendus
Resümee puudub
11. rida: 11. rida:


==Vaata ka==
==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
*[[trikromaasia]]
*[[trikromaasia]]



Redaktsioon: 5. november 2018, kell 02:16

Silm - nägemise meeleelund.
 See artikkel on nägemismeelest; murdekeeles võib nägemine tähendada kummitust

Inimese silma läbilõige

Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k. sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis.

Binokulaarne ehk kahe silmaga nägemine. Kui vaadata mingit objekti kahe silmaga, tekib kummagi silma võrkkestale kujutis, mis erineb veidi teise silma omast, kuid seda tajutakse ikkagi ühe objektina. Erinevad kujutised võrkkestal tulenevad sellest, et kaks silma ei asetse täpselt ühes kohas. Ühe objektina nähakse neid kujutisi seetõttu, et aju liidab need üheks tervikuks. [1] Monokulaarne nägemine on ühesilmanägemine.[2]

Selgroogsed detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi silma võrkkestas paiknevate fotoretseptorrakkude. Valguse (380 - 780 nm lainepikkusega elektromagnetlainete) mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes retseptorrakkudes - kepikestes ja kolvikestes (inglise keeles vastavalt - rods, cones)- fotokeemilise protsessi tagajärjel (nägemispigmendi rodopsiini lagunemisel) muutus membraanipotentsiaalis. See põhjustab omakorda muutust närviimpulsside sageduses nägemisjuhteteedes, mis kõrgemates ajukeskustes viivad nägemisaistingu ja nägemistaju tekkeni. Värvust tajutakse kolvikestest alguse saavate nägemisjuhteteede abil [3].

Loomade nägemisvõime varieerub liigiti. Mõned loomaliigid tajuvad ainult valgusintensiivsust (ainuraksed), osa eristab värvusi (peajalgsed, limused, vähilised, paljud putukad, osa kalu, roomajad, linnud ja ahvid). Enamus imetajaid värvusi ei erista. Roomajatel, lindudel ja imetajatel on võime muuta silma läätse kuju, mistõttu näevad nad nii lähedale kui kaugele[4].

Vaata ka

Viited

  1. Uljas, J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Tallinn: Koolibri. Lk 80.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  2. Võõrsõnade leksikon, 7 trükk. Tallinn: Valgus. 2006. Lk 683.
  3. "Nägemine". Eesti Entsüklopeedia. 7. Köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 1994
  4. "Nägemine". Eesti Entsüklopeedia. 7. Köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 1994