Meeruse sadam: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
stiil
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Meeruse sadam''' (sadama kood: EE MRS) on [[sadam]] [[Tallinn]]as [[Kopli|Koplis]], [[Kopli poolsaar]]e edelarannikul, [[Kopli laht|Kopli lahe]] kirdeosas, [[Bekkeri sadam]]a kõrval.
'''Meeruse sadam''' (sadama kood: EE MRS) on [[sadam]] [[Kopli laht|Kopli lahe]] kirdeosas [[Kopli poolsaar]]e edelarannikul [[Bekkeri sadam]]a kõrval.


Meeruse ja [[Bekkeri sadam|Bekkeri]] sadamal on ühised omanikud. [[Pilt:Tallinna lahe osad.JPG|pisi|Kopli poolsaar asukoht, [[Paljassaare laht|Paljassaare lahe]] ja [[Kopli laht|Kopli lahe]] vahel]]
Meeruse ja Bekkeri sadamal on ühised omanikud. [[Pilt:Tallinna lahe osad.JPG|pisi|Kopli poolsaar asukoht, [[Paljassaare laht|Paljassaare lahe]] ja [[Kopli laht|Kopli lahe]] vahel]]
Sadama maa-ala on 59 893 m<sup>2</sup> ja veeala 52 000 m<sup>2</sup>. Sadamas on 11 [[kai]]d kogupikkusega 770 m, suurim sügavus kai ääres on 4,4 m.
Sadama maa-ala on 59 893 m<sup>2</sup> ja veeala 52 000 m<sup>2</sup>. Sadamas on 11 [[kai]]d kogupikkusega 770 m, suurim sügavus kai ääres on 4,4 m.



Redaktsioon: 23. oktoober 2018, kell 00:40

Meeruse sadam (sadama kood: EE MRS) on sadam Kopli lahe kirdeosas Kopli poolsaare edelarannikul Bekkeri sadama kõrval.

Meeruse ja Bekkeri sadamal on ühised omanikud.

Kopli poolsaar asukoht, Paljassaare lahe ja Kopli lahe vahel

Sadama maa-ala on 59 893 m2 ja veeala 52 000 m2. Sadamas on 11 kaid kogupikkusega 770 m, suurim sügavus kai ääres on 4,4 m.

Suurim laev, mis võiks Meeruse sadamas silduda, on kuni 143 m pikk ja kuni 24 m lai süvisega kuni 4,2 m.

Ajalugu

Nõukogude armee topograafilistel kaartidel (o42, 1:25 000) (1961, 1987) on tänast Bekkeri sadamat ja Meeruse sadamat kokku nimetatud Kopli Lõunasadamaks[1].

Sadam kuulus enne Eesti taasiseseisvumist Tallinnas asunud kalurikolhoosile "Majak", mistõttu sadamas oli ka külmhoone, mis enam kasutuses pole[2].

Viited

  1. Maa-amet. "Geoportaal". Vaadatud 22.10.2018.
  2. Tartu Ülikool. Eesti Mereinstituut (2010). Traallaevade poolt kasutatavate sadamate moderniseerimisvajaduse analüüs (PDF). Tallinn. Lk 75.

Välislingid