Kasutaja arutelu:Koitjarv

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Tere tulemast Vikipeediasse, Koitjarv! avjoska 30. detsember 2007, kell 20:11 (UTC)

Aitäh!

Allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ . Andres 12. jaanuar 2008, kell 23:00 (UTC)

Vaatame...[muuda lähteteksti]

Sry. Teet 12. jaanuar 2008, kell 23:04 (UTC)

Tere! Logod ja muud non-free pildid ei sobi eestikeelsesse Vikipeediasse laadimiseks. Nad ei kuulu vaba litsensti alla ja siin pole selliseid mittevaba sisu kasutamise põhimõtteid nagu inglise Vikipeedias. Pikne 22. november 2011, kell 10:01 (EET)

Taandrida

Seda põhimõtet tasuks ehk ümber kaaluda, sest logod lisavad palju olulist teavet, samuti muudavad teksti vähem kuivemaks ja nende kasutamine (eriti just avaliku halduse asutuste oma) ei tekita probleeme, kui artiklis just mingit jama ei aeta. Ka soomekeelses vikis on logod... Mõelge selle peale... --Teet 4. detsember 2011, kell 21:17 (EET)[vasta]

Me oleme mõelnud Eesti Vabariigi seaduste muutmise peale, aga kahjuks pole meil piisavalt võimu, et Vikipeediale sobilikke seadusi Riigikogus läbi suruda. Taivo 5. detsember 2011, kell 13:34 (EET)[vasta]
no seda võimu võiks vähehaaval koguma hakata igatahes. asi pole ju päris võimatu, vaid keeruline. seaduse muutmiseks läheb põhiliselt vaja järjekindlat koordineeritud tegevust mõnda aega järjest. Ohpuu 5. detsember 2011, kell 17:30 (EET)[vasta]

Pildid Commonsisse![muuda lähteteksti]

Tavaline pilt laadi alati Commonsisse ([1]), mitte Vikipeediasse. Eriline pilt on näiteks Eesti ehitisest, mille arhitekt on elus või tema surmast pole möödunud 70 aastat. Kui pildid on Commonsis, siis saab neid kategoriseerida ja neid saab kasutada ka teiste keelte Vikipeediates. --Estopedist1 (arutelu) 26. oktoober 2017, kell 10:28 (EEST)[vasta]

Kuidas aga edasi? Kuidas sealt, kuhu ma laadisin, seda pilti nüüd Commonsisse üle viia? See Commonsi värk on mulle natukene segane asi... Või pean nüüd pildid uuesti Commonsisse laadima? Teet (arutelu) 27. oktoober 2017, kell 16:18 (EEST)[vasta]
tubli töö. Kategoriseerisin need kaks pilti nüüd Commonsis täpsemalt, vt nt commons:File:Tapa valla lipp.png--Estopedist1 (arutelu) 30. oktoober 2017, kell 10:42 (EET)[vasta]

Sadamad Tallinnas[muuda lähteteksti]

Olete täiendanud Tallinna sadamate artikleid bürokratismidega stiilis "Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis". See võib küll olla uutmoodi postiaadressi osa, aga ei puutu kuigivõrd sadama asukohasse. Piisab, kui sadam on Kalamajas, Koplis või Paljassaare poolsaarel. Võtan need parandused tagasi. Ssgreporter (arutelu) 22. oktoober 2018, kell 01:40 (EEST)[vasta]

Lisaks eelnevale: Vanasadama puhul on esimene lause just säärasena eriti tähtis, et oleks aru saada, et see pole Tallinna Sadam ega Reisisadam. Mistahes hea sooviga sellesse lausesse lisatud teave hägustab sedasama selget definitsiooni. Pealegi: mis on Sadama asum? Kui Vanasadam paikneb Sadama tänavast Kadrioruni, siis selline hüpoteetiline tuleviku "asum" ei muuda asukohta kuidagi selgemaks. Juriidiline aadress on aga sellel tänaval, kus asub sadamakontor. Ssgreporter (arutelu) 22. oktoober 2018, kell 01:48 (EEST)[vasta]
Nõus, et sõna "asum" pole iseenesest ehk hea neis tekstides. Sadam on Kalamajas, Paljassaares või Koplis on iseenesest samuti arusaadav. Peaasi, et nende nimede kasutamisel lähtutakse tegelikest asumipiiridest. Ehk ei muuda see määratlus selgemaks Vanasadama asukohta (mis niigi kõigile üldiselt selge), kuid Põhja-Tallinna rohkete sadamate puhul tuleb täpsem määratlus kasuks, et keegi ei pakuks näiteks Noblessneri sadamat Kopli poolsaarel olevaks (näide elust enesest). Teet 22. oktoober 2018, kell 02:06 (EEST)
Muide, Tallinna asumid pole uutmoodi lähiaadressi osad. ;-) Teet 22. oktoober 2018, kell 02:13 (EEST)
Silusin need sadamad, mida Te muutnud polnud, ise üle. Näen aga siin tegelikult probleemi, et iga kirjutaja on püüdnud kirjeldada sadama asukohta erinevalt - mõnes on mainitud laht, mõnes mitte, mõnes on lähtutud asulast, teises mitte. Oleks ehk mõistlik, kui ka sadamatel oleks oma mall, kuhu saaksid ühtlustatud baasandmed kirja - siis oleks nii lugejail kui kirjutajail asi selgem. Teet 22. oktoober 2018, kell 02:35 (EEST)
Sadamatele saab vaadata päris erinevalt, nt sama asumi elanik, sama linna elanik, paadiomaniku kodusadam, külalisaluse paadikapten jne. suwa 22. oktoober 2018, kell 04:16 (EEST)[vasta]
Täpselt nii. Seetõttu olekski mõistlik, kui standardandmed (veekogu ja selle osa nimi, ametlikud haldusüksused (maakond, KOV, Tallinnas ka linnaosa ning asum), registrilink jms) oleksid mallis (infoboksis) kirjeldatud. Siis kaob kohe ära ka mõttevahetus keele ilust tekstis, sest neid asju enam sisusosas ju ei korrata ning sisutekst loomulikult võidaks vaid sellest.--Teet Koitjärv (arutelu) 22. oktoober 2018, kell 10:35 (EEST)[vasta]
Sobiv koht malli mustandi tekitamiseks võiks olla sellise aadressiga Mall:Sadam, suuremate sadamate puhul läheb raskeks nt asukohakoordinaadi üheselt määramine, kohalike sadamatega on lihtne, enamus sadamaregister.ee-s olevad andmed peaksid vist äramahtuma. Vee- ja maa-alade omanikega võib ka probleeme tekkida, kuid kokkuvõttes peaks olema tehtav. suwa 22. oktoober 2018, kell 11:35 (EEST)[vasta]
Sadamaregistris on kõigi sadamate koordinaadid olemas - mõistlik on kasutada just neid. Samas kõiki sadamaregistri andmeid pole ilmselt mõtet üle kanda - tuleks teha mõistlik valik. Ma pole varem malle teinud, kuid üritan katsetada... Mida kolleeg Madli (Ssgreporter) arvab? --Teet Koitjärv (arutelu) 22. oktoober 2018, kell 11:43 (EEST)[vasta]
Vt Mall:Infokast ja hakka vaikselt nokitsema, Mall:Sadam peaaegu tühjalt on olemas. suwa 22. oktoober 2018, kell 15:13 (EEST)[vasta]
Ma ei saa aru ülal toodud põhjendusest, mille järgi mitme koha nimetamine on bürokratism. Mitmeosalised kohamääratlused on definitsioonides tavalised. Nii et kõigepealt on laiem ja tuntum koht ning seejärel täpne asukoht, näiteks riik ja linn või linn ja asum vmt.
Ma jätaks esimesest lausest linnaosa ära lihtsalt selleks, et esitus oleks ladusam. Selle asemel võiks olla ehk linn tuntuma kohana. Kogu territoriaalset hierahiat pole tarvis ära tuua, selle leiab vajadusel hõlpsasti kohaartiklitest, millele lingitakse. Sama siis, kui asukoht on infokasti lahtris.
Sadama asum on kindlate piiridega territoriaalüksus, mis ulatub Linnahallist Kadrioru pargi ligidale. Kuna Vanasadam tõesti jääb selle asumi piiresse, siis seda öelda on minu meelest kohane ja täpne. Ma ei saa aru, kuidas see arusaamist hägustab. Ka liigisõna "asum" kasutamine minu meelest pole bürokraatlik. Pikne 22. oktoober 2018, kell 16:01 (EEST)[vasta]
Leian samuti, et linnaosa ja asumi ära toomine definitsioonis ei ole bürokratism, vastupidi, see muudab asukohast aru saamise selgemaks. Eelistan ka "Kalamaja asumi" kasutamist lihtsalt "Kalamaja" asemel. Kui lauses on öeldud "Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis", siis on selge, et Kalamaja on Põhja-Tallinna linnaosa allüksus. Olen kindel, et paljud inimesed, eriti väljaspool Tallinna, ei tea, mis Kalamaja on, kas linnaosa või asum või mingi muud tüüpi piirkond (allasum). Teisi Tallinna asumeid teatakse veelgi vähem kui Kalamaja. Kui öelda, et miski asub Kalamajas, siis see ei anna neile inimestele mingit orientiiri. Nad võivad muidugi Kalamaja peal klõpsata ja järgi uurida, kuid miks mitte anda esimeses lauses orientiir juba kätte.
Ma ei saa aru, kuidas lause "Miinisadam on Tallinna lahe ääres asuv sadam" on parem kui "Miinisadam on Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis asuv sadam". Pöörasin muudatuse tagasi. Cumbril (arutelu) 22. oktoober 2018, kell 19:10 (EEST)[vasta]
Eelkõnelejatega nõus. Pigem võiks Tallinna puhul linnaosa ära jätta (kui soovime lühemat lauset), kuid asumid annavad hoopis selgema orientiiri. Asumitel on olemas ka täpsed ja üheselt mõisetetavad piirid, mis puuduvad näiteks poolsaartel. Teet Koitjärv (arutelu) 22. oktoober 2018, kell 19:25 (EEST)[vasta]
Sadamad ei asu linnaosas, asumis ega tänava ääres. Laevad silduvad ikka mingis lahes või jõesuudmes või asub sadam jõekaldal. Sadamakontori postiaadressi koht ei ole artikli esimeses lauses, see võib olla tekstis kuskil kaugemal. Nii asub Miinisadam Tallinna lahe ääres, mitte linnaosas ega asumis, seepärast tühistasin muudatuse. Ssgreporter (arutelu) 23. oktoober 2018, kell 00:23 (EEST)[vasta]
Sama teema kõikide Tallinna sadamatega - nüüd on olukord, kus mõnes on asum ja mõnes mitte:
  1. Vene-Balti sadam ja Meeruse sadam - seal on Kopli,
  2. Piirivalvesadam, Bekkeri sadam - seal vaid Kopli poolsaar või Kopli laht,
  3. Paljassaare sadam - seal on Paljassaare,
  4. Lahesuu sadam - seal vaid Paljassaare poolsaar,
  5. Hundipea sadam - seal on Karjamaa (Tallinn),
  6. Kalasadam, Lennusadam, Noblessneri sadam - seal on Kalamaja,
  7. Patareisadam on määratletud vaid Linnahalliga,
  8. Vanasadamal on juba 2010. aastast toimetamisvajadusest teatav märgend, praegu ilma linnaosa ja asumita.

Seal, kus on vaid Kopli, Paljassaare, Karjamaa (Tallinn) ja Kalamaja, võtsin ise eile sõna asum maha. Kuid igatahes praegu on nende sadamatega asi veelgi ebaühtlasem, kui varem, sest tegelikult kõik need eelmainitud sadamad on käesoleva mõttevahetuse objektiks. Lisaks Miinisadam, kus taastatud algne seis. Teet Koitjärv (arutelu) 22. oktoober 2018, kell 22:56 (EEST)[vasta]

Miks ma kõigist sadamaartiklitest neid asumeid ei kõrvaldanud, selle põhjus oli väga hiline kellaaeg, kui neid muudatusi märkasin. Aga peamine on sadama puhul hoopis see, et sadam ei asu üldse mingis linnaosas, asumis või tänava ääres. Laevade sildumiseks vajalikud rajatised on lahes või jõesuudmes või on sadam jõe või järve kaldal. (Sadam ei ole kindlasti reidil, nagu ma ühes artiklis märkasin.) Sadamakontori postiaadress ei sobi seetõttu kuidagi sadamaartikli esimesse lausesse. Kui on oluline, millist tänavat mööda ühe või teise sadamaväravani pääseb, see teave võiks olla artiklis kuskil tagapool. Jätsin selle alles üksnes Piirivalvesadama artiklis, aga kaugemal kui esimeses lauses. Ssgreporter (arutelu) 23. oktoober 2018, kell 00:31 (EEST)[vasta]
Sadam asub siiski ka asulas, linnaosas ja asumis - see on üks osa transpordiinfrastruktuurist ning ei hõlju mandri poolt vaadates kuskil õhus vaid on ikka konkreetses kohas. Selline asukohamääratlus ei vähenda sadama rolli veekogu suunast vaadatuna. Ja sadama asukoht ei tähenda postiaadressi - seda pole ma ka artikleisse lisanud (Tallinna asumid pole postiaadressi osad).Teet Koitjärv (arutelu) 23. oktoober 2018, kell 00:39 (EEST)[vasta]
Austatud Ssgreporter. Toon näite elust enesest. Näiteks on Ehitisregistris registreeritud rajatis Neeme sadama kai (nr 220539387) ja selle sadamakai asukoht (mitte segamini ajada postiaadressiga) on Harju maakond, Jõelähtme vald, Neeme küla, Neeme sadam. Ja nii ongi artiklis Neeme sadam kenasti kirjas, et "Neeme sadam on väikesadam Ihasalu poolsaare idakaldal Neeme külas, Jõelähtme vallas, Harju maakonnas." Väga õigesti kirjutatud. Kui toome antud näite Tallinnasse, siis Miinisadam asubki Tallinnas Kalamaja asumis, kui ei soovi juurde lisada veel Põhja-Tallinna linnaosa. Pole ju mõtet kõikidest Eesti sadamate artiklitest kustutada nende tegelikku asukohta. Kordan siinjuures veelkord, et praegu pole jutt postiaadressist vaid asukohast - need on erinevad asjad.Teet Koitjärv (arutelu) 23. oktoober 2018, kell 00:58 (EEST)[vasta]
Kas Vikipeedia reeglite järgi ei peaks me siiski seda teemat selgeks vaidlema, sest välja on tulnud erinevaid seisukohti, mitte vastastiku tagasi ja edasi pöörama?Teet Koitjärv (arutelu) 23. oktoober 2018, kell 01:09 (EEST)[vasta]
Mul ei õnnestu teiega vaielda, sest olen juba kaks korda sattunud redigeerimiskonflikti, kui tahtsin oma seisukohta siin selgitada. Ühtlustasin täna kõigis Tallinna sadamate loendis olevate sadamate artiklites esimesed laused nii, et alustasin mereosaga ja siis lisasin poolsaare vms lähema määratluse ning püüdsin linnapoolsed ligipääsud lükata mõnda järgmisesse lausesse. Vikipeedia lugejate seisukohalt on küll oluline, kustkaudu maa poolt sadamasse pääseb, aga neid kohti, kus sadama ametlik aadress on ühel tänaval ja vajalik sadamavärav teisel, leidub samuti. Kui te soovite neid linna poolt vaadatud asukohti lisada, siis palun ärge pange neid esimesse lausesse. Kustutasin ka sadamakaptenite nimed, mis nii nagu ka laevade kaptenite nimed ei sobi Vikipeediasse. Lisaks ei jõuaks keegi sellist teavet ajakohasena hoida. Kuivõrd viited sadamaregistrile on artiklites olemas, saab neid registrist vaadata. Mis puutub Neeme sadama näitesse, siis sadamakai on tõepoolest otsapidi mingil kinnistul, millel on aadress, ja kai ehitamiseks on vaja nii ehitusluba kinnistu aadressile kui ka vee erikasutusluba. Aga kui ükski laev meritsi sadamasse ei tule, siis pole ka maapoolsel ligipääsul otastarvet. Ssgreporter (arutelu) 23. oktoober 2018, kell 01:16 (EEST)[vasta]
Olen Teiega nõus sadamakaptenite jms osas - ma pole neid lisanud, kuid ei söandanud neid ise ka maha võtta. Lisasin küll aga puuduvaid viiteid Sadamaregistrile ning täpsustasin osade puhul ajaloolist osa (see kõik ju logist näha). Peateema juurde tagasi tulles: kui me kasutame asumite nimesid, siis mingeid konflikte ju aadressi osas ei teki, kuna aadressi polegi kasutatud. Ükski sadam Tallinnas ei asu korraga mitmes linnaosas või mitmes asumis - seda ei saagi juhtuda. Tänavanimedega pole sel ju mingit pistmist ja ligipääsemisega veel vähem. Mulle tundub, et me ei räägi ühest ja samast asjast, sest iga sadam asub alati mingil kinnistul ja igale sadamale on antud nii ehituslube kui kasutuslube kui vee-erikasutuslube jms. Selles osas on Neeme sadam täpselt samasugune sadam kui ükskõik milline muu sadam. Teet Koitjärv (arutelu) 23. oktoober 2018, kell 01:28 (EEST)[vasta]
Oleks hea ühtlustada ka teiste sadamate artiklite algus, aga ma ei näe, et mul endal selleks lähiajal aega oleks. Soovitaksin alustada siiski merekaardilt: selle lahe tolle poolsaare nt idakaldal ja jätta maapoolse ligipääsu ehk kinnistu näiteks järgmisesse lausesse. Siis oleks nii üks kui ka teine kirjas. Täna parandasin eeskätt järjekorda esimeses lauses: selle-ja-selle lahe ääres tollel-ja-tollel poolsaarel, ja lükkasin linna poolt vaadates asukoha tekstis kaugemale. Artikkel väikesadam on olemas, mistõttu tuleks hulga sadamate puhul linkida just see sõna. Patareisadam on linnaosa piiril ja olen näinud taotlust, millega ka Kalasadam võiks järgmisse linnaossa nihkuda. Eri asumites on kindlasti Vanasadam - linnatänavail on sadamaväravate vahet hulk kilomeetreid. Ssgreporter (arutelu) 23. oktoober 2018, kell 01:41 (EEST)[vasta]
Kas Kalasadam ja Patareisadam nihkuvad Põhja-Tallinnast Kesklinna - seda näitab aeg, kuid hetkel on nad mõlemad Põhja-Tallinnas Kalamaja asumis. Vanasadam on aga siiski 100% Kesklinna Sadama asumis (mitte segamini ajada Sadama tänavaga) - selles kahtlust pole. Vikipeedia asumiartiklite juures on kenasti kaardid olemas, samuti Tallinna kodulehel (https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Tallinna-linnaosade-ja-asumite-piirid).Teet Koitjärv (arutelu) 23. oktoober 2018, kell 01:51 (EEST)[vasta]

Suwa märkis eespool tabavalt, et "sadamatele saab vaadata päris erinevalt, nt sama asumi elanik, sama linna elanik, paadiomaniku kodusadam, külalisaluse paadikapten jne." Võib tõesti olla, et sadama asukohta kirjeldatakse tava järgi eeskätt vee poolt vaadatuna: mingis lahes või jõesuudmes asuvana. Sel juhul ei pruugi seda esimesse lausesse panna. Samas on asumi või linna elaniku vaade ka oluline. Kui küsida mõne linlase käest, kus asub Noblessneri sadam, kuidas sinna pääseda, siis ta juhatab, et keerad Tööstuse tänavalt alla Peetri tänavale ja lähed otse, kuni jõuadki sadamasse. Näiteks. Samuti saab Kalamaja kaarti vaadates öelda, et Noblessneri sadam (selle maapealne osa) jääb täielikult Kalamaja piiresse. Sadamakontori juriidiline aadress on veel omaette teema. Kui linlane tahab teada, kus Miinisadam asub (ehk kuidas sinna pääseb), siis teda reeglina ei huvita, kus aadressil sadamakontor asub. Poleks raske ette kujutada olukorda, kus sadam asub ühes asumis ja sadamakontor teises asumis. Tööstuse 54 pole kaardi järgi enam Kalamaja, vaid Karjamaa. Tööstuse 54a aga, kus on mereväebaas, on Kalamaja. Kui Miinisadama sadamakontor asuks Tööstuse 54 ja me määraks sadama maise asukoha selle järgi, siis asuks Miinisadam Karjamaa asumis. Ehkki Miinisadama maapealne osa jääb kaardi järgi Kalamajja. Aga Miinisadama sadamakontor peaks vist siiski olema aadressil Tööstuse 54a? Cumbril (arutelu) 23. oktoober 2018, kell 22:38 (EEST)[vasta]

Kordan siiski oma juba esitatud seisukohta, et esimeses lauses, nn definitsioonis tuleks nimetada sadama asukoht merekaardi järgi ja järgmises lauses või kaugemal maapoolne ligipääs. Ka Tallinna sadamate artikleid ei õnnestuks teistviisi ühtlustada: kui Kalasadama puhul võib väita, et sadam ehitati Kalamajja, siis Vanasadam kohe kindlasti ei asu mõne aasta eest sadamalähedasi tänavaid ühendades tekitatud Sadama asumis. See on, vastupidi, selge juhtum, et asum on tekkinud sadama juurde või ümber, s.t on teisene nähtus. Ssgreporter (arutelu) 25. oktoober 2018, kell 00:44 (EEST)[vasta]
Kuidas siis Vanasadam Sadama asumis ei asu. See, et Sadama asum on saanud nime sadama järgi, on tõesti tõsi, kuid ei muuda antud mõttevahetuses eriti midagi. Lisan selguse huvides siia nüüd ka Sadama asumi kaardi.
Sadama asum
. Teet Koitjärv (arutelu) 25. oktoober 2018, kell 14:40 (EEST)[vasta]
Minu meelest see, kas asum tekkis varem või hiljem kui sadam, ei oma tähtsust. Ssgreporter, palun paku välja artikli sõnastus, kus esimeses lauses öeldakse sadama asukoht merekaardi järgi ja tagapool on lause, mis räägib sellest, mis asumis sadamarajatised on. Cumbril (arutelu) 25. oktoober 2018, kell 23:30 (EEST)[vasta]
Sadama asum on väga hiljaaegne kunstlik administratiivne moodustis, mis hõlmab tükke kesklinnast ja Kadriorust ega ole enne väljaehitamist minu arvates kuidagi teiste Tallinna asumitega võrreldav. Ka kaardile vaadates pole minu arvates õige väita, et Vanasadam asub mistahes asumis, sest see on ehitatud merre. Kuidas minu meelest on õige siduda artiklis merekaart ja maapoolne ligipääs, võiksin tuua näiteks Kakumäe sadama ja Piirivalvesadama. Mul on kahju, et see nii pikaks veninud arutelu on praegusel juhul vales kohas ja vaidleme siin kahe-kolmekesi. Mõne sadamaartikli aruteluleht olnuks sellele parem koht. Aga pole parata, ise alustasin. Ssgreporter (arutelu) 26. oktoober 2018, kell 00:36 (EEST)[vasta]

Lõpetame vast selle arutelu siin ära - ega see kuhugi välja ei vii. Ja las need artiklid sadamatest olla nii nagu nad on... Mulle sai palju selgemaks, kuidas Vikipeedias ühisel jõul artiklite kirjutamine tegelikult käib. Jõudu kõigile edaspidiseks! Teet Koitjärv (arutelu) 26. oktoober 2018, kell 11:10 (EEST)[vasta]

Teekaardid[muuda lähteteksti]

Ma arvan, et parem lisada kaart pärast, kui tee on Wikimedia andmebaasis juba olemas. Tühjad kaardiraamid tekitavad segadust ja nii on tülikas järge pidada, millistes artiklites on vaja hiljem üle kontrollida, kas kaart näitab õiget asja. Pikne 23. märts 2019, kell 22:09 (EET)[vasta]

Mõistlik, kuid ainult sel moel on näha, kas üldse on vaja Wikidata koode OSM-i lisada või mitte. Lihtsam oleks, kui kõik käiks koodide kaudu OSM-ist (mitte relatsioonidega).Teet Koitjärv (arutelu) 23. märts 2019, kell 22:16 (EET)[vasta]
Probleemid on ka tänavatega, mida polegi Wikidatasse lisatud: Staapli tänav ja Lennusadama tänav. Ilmselt on neid aga veel. Ma ei saa seda ise teha...Teet Koitjärv (arutelu) 23. märts 2019, kell 22:16 (EET)[vasta]
Ma näen eelvaates salvestamata, et kast on üleni sinine (kas püsivalt või algul laadimise ajal) ja kaart ei näita midagi. Suumiaste ilmselt ka ei sobi hiljem, kui praegu teed ei näe. Relatsioonid on muidu ka OSM-is. Need on head selleks, et terve tee kohta käivaid silte (mitte ainult Wikidata oma) ei tuleks lisada kõigile lõikudele eraldi ja selleks, et saaks viidata tervele teele korraga. Pikne 23. märts 2019, kell 22:35 (EET)[vasta]
Mis selles halba on, kui lisada mitmest vektorist koosneva liikluspinna igale vektorile Wikidata kood?Teet Koitjärv (arutelu) 23. märts 2019, kell 22:52 (EET)[vasta]
suumiastmeid ma kontrollin, kuid osa siniseid kaarte, kui neile klõpsata, näitab õiget tänavat. Tundub, et kohati ei toimi hoopis automaatne tsentreerimine. Ja kui vaadata sama pilti Wikipedia nutiversioonis, siis annab teate, et süntaks pole õige. Siis malli või kaardi süntaks.Teet Koitjärv (arutelu) 23. märts 2019, kell 22:48 (EET)[vasta]
Relatsioonide ja üldse relatsioonilise andmebaasi mõte on muu hulgas, et asju poleks vaja dubleerida. Paistab küll, et praegu on mõned tänavad, mida saab Vikipeedias esile tõsta vaid siis, kui Wikidata ID on pandud üksikute teelõikude külge, aga see on loodetavasti ajutine viga.
Paistab, et dünaamilises vaates lähevad asjad veidike varem OSM-is tehtud muudatustega sünkrooni. Siis võib kaardil kõpsamise järel tee välja tulla. Kui OSM-i muutmise ja kaardi lisamise vahel paar päeva oodata, siis peaks mõlemad vaated toimima.
Tundub küll, et mõned muutused rakenduvad paari tunniga. Mõned tsentreeringud lähevad aga paika, kui muuta suumiasted.Teet Koitjärv (arutelu) 24. märts 2019, kell 18:41 (EET)[vasta]
Ma tegin päringu ja vaatasin üle tänavad, millel relatsiooni pole. Nüüd peaks mõni OSM-i objekt olema seotud kõigi artiklitega, mis on praegu siin kategoorias. Pikne 24. märts 2019, kell 15:03 (EET)[vasta]
Kas saan õigesti aru, et nende artiklite puhul pole vaja OSM-i eraldi kodeerida?Teet Koitjärv (arutelu) 24. märts 2019, kell 18:41 (EET)[vasta]
Jah, paari päeva jooksul peaks saama Vikipeedias vastavaid objekte kaardil esile tõsta. Võimalik, et on veel mõni tänav, mida puudutab see relatsioonidega seotud viga. Siis läheb rohkem aega. Pikne 24. märts 2019, kell 19:17 (EET)[vasta]
Väga hea! Aitäh!Teet Koitjärv (arutelu) 24. märts 2019, kell 19:30 (EET)[vasta]
Tundub, et nüüd toimivad kaardid kenasti. Teet Koitjärv (arutelu) 25. märts 2019, kell 17:10 (EET)[vasta]

Toon välja probleemsed tänavad:

Üks palve, Pikne, on aga veel: palun Wikidatasse artiklit Adam Johann von Krusensterni väljak. Teet Koitjärv (arutelu) 25. märts 2019, kell 17:10 (EET)[vasta]

Seda saad tegelikult ise ka teha. Kas klõpsad Wikidatas vasakul menüüs "Uue üksuse loomine" või teed artiklis paremklõpsu lingil "Lisa lingid" ja valid "ava uuel kaardil" vmt (kui artikkel pole Wikidataga seotud, avanaeb pooleli eeltäidetud vorm). Pikne 26. märts 2019, kell 20:20 (EET)[vasta]
Vabandust. Ongi nii. Ma olin kogu aeg arvamusel, et Wikidata artiklite algatamine on seotud mingite eriõigustega. Toimetan nüüd ise edasi. Teet Koitjärv (arutelu) 26. märts 2019, kell 20:34 (EET)[vasta]

Muutsin tagasi artiklis Kalarand. Mu ema elas Kalamajas mere ääres ja ta on mulle piisavalt täpselt selgitanud, et enne sõda lõppes Kalarand Patareiga ja kui teisel pool ehitati aastail 1924-1925 Kalasadam, siis sealtpoolt sadamaga, sest sadamasuu eest risti läbi enam kalapaatidega ei sõidetud. Olen sama paiknemist lugenud ka teistest mälestustest ja kuna täna arutasime ühe sadamaspetsialistiga Kalasadama kaardi ümber, siis lisasin ka viite sellele kaardile, millel on Kalarand märgitud. Nii Rannarahva Muuseumis kui ka Eesti Meremuuseumis on üks korduvalt avaldatud foto 1936. aastast, mis on tehtud Patarei poolt Kalasadama poole, sellel on rida liival randunud kalapaate just praeguse Kalaranna kohal. On muidugi võimalik ja tõenäoline, et varasemal ajal oli Kalarand pikem, aga sadakond aastat tagasi sai see mõlemal pool üsna selged piirid. Kuivõrd avalauses on tegusõna olevikuvorm "on", siis avalauses Kalaranda pikemana näidata ei saa, küll aga võib seda selgitada ajaloo-osas. Ssgreporter (arutelu) 16. mai 2020, kell 01:01 (EEST)[vasta]

Enne kui jõudsin siinse põhjenduse salvestada, olete minu muudatuse tühistanud. Palun parandage tagasi, viidetega põhjendatud muudatuste tühistamist tuleb korralikult põhjendada, mitte viiteid kustutada. Ssgreporter (arutelu) 16. mai 2020, kell 01:01 (EEST)[vasta]
Jätan siiski enda versiooni, sest Sadamaregistri abil Kalaranna mõistet põhjendada pole korrektne. Kahjuks te muutsite eile ka minu viidatud lauset, mille pidin tagasi muutma, sest vastasel juhul poleks viide olnud korrektne. Mul pole midagi aga selle vastu, kui ma lisan oma määratluse juurde sõna "umbes" ning te ise kirjutate alajaotusse "piirkond" lahti ka oma versiooni mõiste muutumisest.Teet Koitjärv (arutelu) 16. mai 2020, kell 01:09 (EEST)[vasta]