Lemmalts: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dr Oldekop (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
|||
| 24. rida: | 24. rida: | ||
[[Introduktsioon (bioloogia)|Introdutseerituna]] ehk sissetooduna on 20. sajandil hakanud [[invasiiv|invasiivsena]] levima kaks [[võõrliik]]i: |
[[Introduktsioon (bioloogia)|Introdutseerituna]] ehk sissetooduna on 20. sajandil hakanud [[invasiiv|invasiivsena]] levima kaks [[võõrliik]]i: |
||
*''Impatiens glandulifera'' – [[verev lemmalts]] |
*''Impatiens glandulifera'' – [[verev lemmalts]] |
||
*''Impatiens parviflora'' – [[ |
*''Impatiens parviflora'' – [[väikeseõiene lemmalts]] |
||
==Teisi liike== |
==Teisi liike== |
||
Redaktsioon: 30. august 2018, kell 21:41
| Lemmalts | |
|---|---|
| Taksonoomia |
Lemmalts (ehk lemmmalts ehk lemm-malts, Impatiens) on taimede perekond lemmaltsaliste sugukonnas.
Lemmaltsa perekonda kuulub 850–1000 liiki õistaimi, mille levilaks on põhjapoolkera ning troopika.
Mõned liigid on üheaastased ning õitsevad varasuvest esimeste külmadeni, mitmeaastased liigid, mis kasvavad pehmemas kliimas võivad õitseda aastaringselt. Lemmaltsad võivad kasvada kuni 2 meetri kõrgusteks, kuid valdav enamus neist on meetri kõrgused. Lehed on terveservalised ning läikivad. Lehe pealispind on kaetud vetthülgava kihiga, mis paneb lehed läikima.
Eestis kasvavad liigid
Eestis kasvab pärismaisena üks selle perekonna liik:
- Impatiens noli-tangere – õrn lemmalts
Introdutseerituna ehk sissetooduna on 20. sajandil hakanud invasiivsena levima kaks võõrliiki:
- Impatiens glandulifera – verev lemmalts
- Impatiens parviflora – väikeseõiene lemmalts
Teisi liike
- Impatiens balfouri – kahevärviline lemmalts
- Impatiens balsamina – balsamiinlemmalts ehk aedbalsamiin
- Impatiens cristata – krobeline lemmalts
- Impatiens niamniamensis – kongo lemmalts
- Impatiens pallida – kahvatu lemmalts
- Impatiens schlechteri – hertsog-lemmalts
- Impatiens walleriana – sultan-lemmalts
-
-
Impatiens pseudoviola -
Impatiens tinctoria
