Ceterum censeo Carthaginem esse delendam: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
{{pealkiri kaldkirjas}}
{{pealkiri kaldkirjas}}
[[Pilt:Marco_Porcio_Caton_Major.jpg|pisi|Senaator Cato]]
[[Pilt:Marco_Porcio_Caton_Major.jpg|pisi|Senaator Cato]]
'''"Ceterum Censeo Carthaginem Esse Delendam"''' on ladinakeelne ütlus, mis tähendab eesti keeles "Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada".
'''"Ceterum censeo Carthaginem esse delendam"''' on ladinakeelne ütlus, mis tähendab eesti keeles "Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada".


Ütluse autorina teatakse [[Vana-Rooma]] [[senaator]]it [[Cato Vanem]]at. Ta kordas seda lauset iga oma kõne lõpus, kui ta pidas neid [[Rooma senat]]is enne [[Kolmas Puunia sõda|Kolmandat Puunia sõda]] [[Kartaago]] vastu. Senaator oli käinud Kartaagos ja oli veendunud tema ohtlikkuses.
Ütluse autorina teatakse [[Vana-Rooma]] [[senaator]]it [[Cato Vanem]]at. Ta kordas seda lauset iga oma kõne lõpus, kui ta pidas neid [[Rooma senat]]is enne [[Kolmas Puunia sõda|Kolmandat Puunia sõda]] [[Kartaago]] vastu. Senaator oli käinud Kartaagos ja oli veendunud tema ohtlikkuses.

Redaktsioon: 27. august 2018, kell 01:15


Senaator Cato

"Ceterum censeo Carthaginem esse delendam" on ladinakeelne ütlus, mis tähendab eesti keeles "Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada".

Ütluse autorina teatakse Vana-Rooma senaatorit Cato Vanemat. Ta kordas seda lauset iga oma kõne lõpus, kui ta pidas neid Rooma senatis enne Kolmandat Puunia sõda Kartaago vastu. Senaator oli käinud Kartaagos ja oli veendunud tema ohtlikkuses.

Ütlus viitab mingi idee järjepidevale rõhutamisele, hoolimata teemast või hetkest. Väljendi lühendatud kuju "ceterum censeo" kasutatakse oma seisukoha korduvaks ja visaks rõhutamiseks. [1]

Taust

Roomal õnnestus pidada kaks Puunia sõda (264–241 eKr ja 218–201 eKr) Kartaago vastu vahelduva eduga.

Kolmandale Puunia sõjale andis ajendi konflikt Kartaago ja Numiidia kuninga vahel, milles roomlased toetasid Numiidiat. Kui kartaagolased Numiidia vastu sõtta astusid, käsitasid roomlased seda 201. a. eKr sõlmitud rahulepingu rikkumisena (leping keelas Kartaagol sõjapidamise Rooma nõusolekuta). Rooma esitas Kartaagole vastuvõetamatud tingimused, nõudes linna maha jätmist ja asumist sisemaale. Kartaagolased otsustasid sõjaga vastata. Seejärel maabus Rooma väejuht Scipio Africanus oma vägedega Põhja-Aafrikas. Aastal 146 eKr piiras, vallutas ja purustas ta Kartaago linna. Legendi järgi külvati peale seda linna põldudele soola, et seal enam ükski taim ei kasvaks.

Viited

  1. TEA entsüklopeedia Köide 5; Tea Kirjastus Tallinn 2010