Džinn: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel| räägib alkohoolsest joogist; islami mütoloogia tegelase kohta vaata artiklit [[Džinn (mütoloogia)]]}}
{{See artikkel| räägib alkohoolsest joogist; islami mütoloogia tegelase kohta vaata artiklit [[Džinn (mütoloogia)]]}}
[[Pilt:Gin and Tonic.jpg|pisi|]]
[[Pilt:Gin and Tonic.jpg|pisi|]]
'''Džinn''' ([[inglise keel]]es ''gin'') on teravilja[[piiritus]]est, [[vesi|veest]] ja [[Harilik_kadakas#Paljunemine_ja_kasv|kadakamarjadest]] valmistatud [[alkohoolne jook]]. ''[[Sloe gin]]''<nowiki>'</nowiki>i valmistamisel kasutatakse joogile maitse andmiseks kadakamarjade asemel [[laukapuu]]marju.
'''Džinn''' ([[inglise keel]]es ''gin'') on teravilja[[piiritus]]est, [[vesi|veest]] ja [[Harilik_kadakas#Paljunemine_ja_kasv|kadakamarjadest]] valmistatud [[alkohoolne jook]]. ''[[Sloe gin]]''<nowiki>'</nowiki>i valmistamisel kasutatakse džinnile maitse andmiseks [[laukapuu]]marju.


==Ajalugu==
==Ajalugu==

Redaktsioon: 30. juuni 2018, kell 11:06

 See artikkel räägib alkohoolsest joogist; islami mütoloogia tegelase kohta vaata artiklit Džinn (mütoloogia)

Fail:Gin and Tonic.jpg

Džinn (inglise keeles gin) on teraviljapiiritusest, veest ja kadakamarjadest valmistatud alkohoolne jook. Sloe gin'i valmistamisel kasutatakse džinnile maitse andmiseks laukapuumarju.

Ajalugu

Algselt hakati seda alkohoolset jooki valmistama Hollandis. Jook oli mõeldud ravimiks. Et rohu maitset meeldivamaks muuta, lisati sellele kadakamarju. Seetõttu sai uus alkohoolne jook nime genever (tuletatud prantsuskeelsest sõnast genièvre, mis tähendab kadakamarja).

Inglismaale tutvustas jooki Oranje Willelm 17. sajandil. Inglased lühendasid joogi nime gin'iks. Majandussõja ajal Prantsusmaaga lubas kuningas igal inglasel oma majapidamises džinnidestilleerimisseadmed üles panna. Nende olemasolust pidi võimudele vaid teada andma. Selle tulemusena tõusis 40 aasta jooksul Inglismaa aastane džinnitoodang 76 tonnilt kahe miljoni tonnini[1].

Viited

  1. Bickel, Gabriele, Maanõia ravinapsid, Kirilille kirjastus, lk 25