Angeli juga: erinevus redaktsioonide vahel
P linkimine Märgis: Lähteteksti muudatus (2017) |
PResümee puudub Märgis: Lähteteksti muudatus (2017) |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
Seal on asutatud [[Canaima rahvuspark]], mille territoorium on kolmveerand Eestit ja kus elab vaid kümme tuhat inimest, kellest enamus on [[indiaanlased]]. |
Seal on asutatud [[Canaima rahvuspark]], mille territoorium on kolmveerand Eestit ja kus elab vaid kümme tuhat inimest, kellest enamus on [[indiaanlased]]. |
||
Pargi teevad imeliseks tasase pinnaga mäed, mida kutsutakse |
Pargi teevad imeliseks tasase pinnaga mäed, mida kutsutakse tepuideks (inglise keeles ''table mountains''). Turistid külastavad juga väikese lennukiga mööda lennates. |
||
[[20. detsember|20. detsembril]] [[2009]] ütles [[Venezuela]] president [[Hugo Chávez]] telesaates, et joa nimi peaks olema algupärane '''Kerepakupai merú''', mitte avastaja järgi pandud nimi.<ref>[http://www.reuters.com/article/latestCrisis/idUSN20125231 Venezuela Chavez renames world's tallest waterfall]</ref> |
[[20. detsember|20. detsembril]] [[2009]] ütles [[Venezuela]] president [[Hugo Chávez]] telesaates, et joa nimi peaks olema algupärane '''Kerepakupai merú''', mitte avastaja järgi pandud nimi.<ref>[http://www.reuters.com/article/latestCrisis/idUSN20125231 Venezuela Chavez renames world's tallest waterfall]</ref> |
||
Redaktsioon: 3. juuni 2018, kell 14:47
Angeli juga ehk Salto Angeli juga (hispaania Salto Ángel) on kõrgeim juga maailmas (979 meetrit, 20 korda Niagarast kõrgem). Samuti on see pikima vee vabalangemisega juga maailmas, selle takistuseta langus on 807 m. Angeli juga asub Lõuna-Ameerika põhjaosas Venezuelas Carrao jõe lisajõe Churúni lisajõel Kerepil. Vesi kukub alla suurelt Auyantepui tepuilt ehk platoolt Guajaana mägismaal. Kuna vesi kukub kilomeetri kõrguselt, aurustub see vahepeal ära ja moodustab keskel aurupilve, mis all taas veerohkeks joaks muutub.
Juga on saanud oma nime USA seikleja, kullaotsija ja lenduri Jimmie Angeli järgi, kes avastas joa 14. septembril 1933. aastal ja 1937. aastal maandus sellel tepuil.
Seal on asutatud Canaima rahvuspark, mille territoorium on kolmveerand Eestit ja kus elab vaid kümme tuhat inimest, kellest enamus on indiaanlased.
Pargi teevad imeliseks tasase pinnaga mäed, mida kutsutakse tepuideks (inglise keeles table mountains). Turistid külastavad juga väikese lennukiga mööda lennates.
20. detsembril 2009 ütles Venezuela president Hugo Chávez telesaates, et joa nimi peaks olema algupärane Kerepakupai merú, mitte avastaja järgi pandud nimi.[1]
Viited