Püriit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 28. jaanuar 2007, kell 03:38

Püriit on sulfiidne mineraal.

Püriit koosneb väävlist ning rauast (FeS₂)

Püriit on kõige levinum sulfiidne mineraal. Tekib ta peamiselt kas hüdrotermaalselt või diageneetiliselt.

Püriit on enamasti kollakat või halli värvi, moodustab kuubilisi kristalle, tihedus 4,9...5,1 g/cm³, metalse läikega. Tüüpilise maakmineraalina on püriit mikroskoobi all läbipaistmatu, tema kõvadus on 6...6,5.

Ehkki püriit sisaldab rauda, ei kasutata teda rauamaagina, sest selleks otstarbeks sobivad hematiit ning magnetiit paremini.

Püriiti on aetud segi kullaga, mistõttu nimetatakse teda mõnikord ka kassikullaks. Kullast veelgi sarnasemad on püriidile markasiit ning kalkopüriit.

@@ 26. rida: / 26. rida: @@
 [[ja:黄鉄鉱]]
 [[no:Svovelkis]]
+[[nn:Svovelkis]]
 [[ug:پىرىت]]
 [[pl:Piryt]]
@@ 32. rida: / 33. rida: @@
 [[ru:Пирит]]
 [[sk:Pyrit]]
+[[sl:Pirit]]
 [[fi:Rikkikiisu]]
 [[sv:Pyrit]]