Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
45. rida: 45. rida:




[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnad]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskond]]

Redaktsioon: 23. mai 2018, kell 01:53

Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia on Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi akadeemiline struktuuriüksus. Asub Tallinnas aadressil Akadeemia tee 5, õppehoones nr 3.

Akadeemia, toonase nimega arhitektuuri ja -urbanistikainstituut, moodustati 2013. aasta aprillis TTÜ ehitusteaduskonna akadeemilise allüksusena. Instituudi tegevusvaldkondadeks said arhitektuur, visuaalkunst, insenerigraafika ning kunsti- ja arhitektuuriajalugu.[1]

Pärast ehitusteaduskonna reorganiseerimist inseneriteaduskonnaks ja selle koosseisus ehituse ja arhitektuuri instituudi loomist 1. jaanuaril 2017 kuulub akadeemia TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi koosseisu.

Struktuuriüksuse nimetused

  • Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja -urbanistikainstituut (2013–2016)
  • Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia (2017–)

Ajalugu

2011. aasta novembris teatas TTÜ nõukogu oma otsusest luua arhitektuuriprofessori ning urbanistikaprofessori ametikohad. Selle ajendiks oli kavatsus avada arhitektuuri magistriõpe, teha erialast uurimistööd ning viia läbi täiendkoolitust. Professuuride loomisega taasalustati Tehnikaülikoolis arhitektuuriõpe. TTÜ rektor Andres Keevallik teatas ka, et tehnikaülikoolil on plaanis luua esmalt arhitektuuri ja urbanistika instituut, tulevikus aga ka arhitektuuri ja urbanistika akadeemia.[2]

Õppejõud

Akadeemias töötavad professoritena Karin Hallas-Murula, Anu Juurak ja Kimmo Sakari Lylykangas (Helsingis asuva omanimelise arhitektibüroo osanik) ning dotsentidena visuaalkunsti õppejõud Raoul Kurvits ja insenerigraafika õppejõud Sergei Letunovitš.[3]

Külalisprofessoritena on akadeemia kutsunud arhitektid Rein Murula ja Irina Raua, külalisdotsendina arhitekt Emil Urbeli.[3]

Akadeemia juhid

Õppetoolid ja lektoraadid

Instituudi aegu (2013–2016) eksisteerisid õppetoolid ja lektoraadid, näiteks 2013. aastal oli neli õppetooli ja 1 lektoraat[6]:

Viited

Välislingid