Mahepõllumajandus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
2. rida: | 2. rida: | ||
[[Pilt:Ecologically grown vegetables.jpg|pisi|Maheköögivili]] |
[[Pilt:Ecologically grown vegetables.jpg|pisi|Maheköögivili]] |
||
[[File:13-09-01-kochtreffen-wien-RalfR-02.jpg|thumb|Orgaaniliselt kasvatatud toiduainetel on sageli visuaalseid defekte]] |
[[File:13-09-01-kochtreffen-wien-RalfR-02.jpg|thumb|Orgaaniliselt kasvatatud toiduainetel on sageli visuaalseid defekte]] |
||
'''Mahepõllumajandus''' on looduskeskkonda ja [[ökoloogiline tasakaal|ökoloogilist tasakaalu]] arvestav ja seda säästev [[põllumajandus]]produktide tootmistehnoloogia. |
|||
Viljelevate taimede ja loomade valik ning pidamise kord peab silmas, et suurendada või säilitada mulla viljakust. See saavutatakse eri külvikordadel erinevate taimede kasvatamisel ja põllumajandusjäätmete (näiteks looma[[sõnnik]]u) põllule viimisel tehislike väetiste asemel. Umbrohtude ja teiste seotud probleemidega võitlemiseks kasutatakse võimalikult minimaalselt sünteetilisi vahendeid, selle asemel kasutatakse rohkem [[biotõrje]]t. |
|||
== Mahepõllumajandus Eestis == |
|||
Eestis algas ökoloogilise põllumajandusega tegelemine organiseeritult (kaasa arvatud talude kontrollimine) 1989. aastal [[Eesti Biodünaamika Ühing]]u eestvõttel. Mahepõllumajanduse seadus võeti vastu [[1997]]. aastal, [[1999]]. aastast on kasutusel riiklik [[mahemärk]]. |
|||
Aktiivsemad valitsusvälised organisatsioonid Eesti mahepõllumajanduse edendamisel on [[Eesti Mahepõllunduse SA]] ja [[Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus]]. 2006. aastal moodustasid mahepõllumajandusorganisatsioonid mahepõllumajanduse ühiseks arendamiseks ja oma huvide kaitsmiseks [[Mahepõllumajanduse Koostöökogu]], kuhu kuuluvad kõik selles valdkonnas aktiivselt tegutsevad organisatsioonid (9 organisatsiooni). |
|||
Eestis oli 2008. aasta seisuga üle 1200 mahetootja<ref>{{Netiviide |
|||
|URL = http://www.seit.ee/sass/?word=mahep%C3%B5llumajandus&ID=1&showing=2&search_word=Otsi&keel=ee&type=hagus |
|||
|Pealkiri = Säästva arengu sõnaseletusi |
|||
|Väljaanne = Säästva Eesti Instituut |
|||
|Aeg = 10.03.2009 |
|||
}}</ref>. |
|||
==Harilik sibul mahepõllumajanduskultuurina== |
|||
[[Biodünaamiline põllumajandus|Biodünaamilise põllumajanduse]] edendaja [[Maria Thun]] on liigitanud [[harilik sibul|hariliku sibula]] juurtaimede rühma ehk taimede rühma kelle viljad moodustuvad juurepiirkonnas, nagu lehtkaalikas, [[porgand]], [[aed-moorputk]], [[redis]], [[rõigas]], [[punapeet]], [[mustjuur]], [[juurpetersell]], [[juurseller]], [[kartul]], sibul, küüslauk ja taimede külv, [[istutamine]], [[kõplamine]], hooldamine, koristamine ja konserveerimine on soodustatud [[juurepäev]]adel. |
|||
Hariliku sibula kasvu eskaleerimiseks võidakse kasutada mitmeid looduslikke taimekasvu soodustavaid vahendeid. |
|||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
Redaktsioon: 17. mai 2018, kell 13:48
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2009) |
Vaata ka
- Mahemetsandus
- Säästev põllumajandus
- Biodünaamiline põllundus
- Eesti Maaülikool
- Eesti Maaülikooli mahekeskus
- Maamajandus
Viited
Välislingid
- Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus
- 14. november 2017 kell 18:30, Jaan-Juhan Oidermaa, Analüüs: inimkond saab mahetootmisega söönuks, kuid sellel on oma hind, err.ee