Keskkonnapsühholoogia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suvesuve (arutelu | kaastöö)
Loodud lehekülje "Environmental psychology" tõlkimisel
 
Suvesuve (arutelu | kaastöö)
P kirjaviga
1. rida: 1. rida:
'''Keskkonna-psühholoogia''' on interdistsiplinaarne valdkond, mis keskendub inimeste ja nende ümbruse koosmõjudele. Mõistet "keskkond" määratletakse laialt - see hõlmab [[Keskkond (ökoloogia)|looduskeskkonna seisundi]]<nowiki/>t, sotsiaalseid olukordi, [[Tehiskeskkond|tehiskeskkondi]], õppe- ja teabekeskkondi.
'''Keskkonna-psühholoogia''' on interdistsiplinaarne valdkond, mis keskendub inimeste ja nende ümbruse koosmõjudele. Mõistet "keskkond" määratletakse laialt - see hõlmab [[Keskkond (ökoloogia)|looduskeskkonna seisundi]]<nowiki/>t, sotsiaalseid olukordi, [[Tehiskeskkond|tehiskeskkondi]], õppe- ja teabekeskkondi.


Alates selle loomisest, on keskkonnapsühholoogia püüdnud olla teadusharu, mis oleks orienteeritud nii [[Väärtused|väärtusele]] kui ka probleemidele. Keskkonnapsühholoogia prioriteediks on lahendada keerulisi keskkonnaprobleeme, saavutamaks üksikisiku [[Elukvaliteet|heaolu suuremas ühiskonnas]]. Kui lahendada inimese ja keskkonna vahelisi probleeme, kas globaalseid või kohalikke, siis peab selleks olema inimkäitumise mudel, mis ennustaks, millistes tingimustes inimesed hästi toime tulevad. Selline mudel aitab kavandada, hallata, kaitsta ja/või taastada keskkonda, mis maksimeeriks inimese poolset mõistlikku käitumist, ennustaks võimalikke tulemusi kui need tingimused ei ole täidetud ja ette näha võimalikke probleemseid olukordi. Keskkonnapsühholoogia arendab sellist inimloomuse mudelit püüdes seejuures säilitada laia ja multidistsiplinaarnset fookust. Uuritakse  erinevaid valdkondi nagu ühisomandi haldamine, raja leidmine keerulistes olukordades ning keskkonnast tuleneva stressi mõju inimese võimekusele ja infotöötlusele. Viimasel ajal on koos ühiskonnas ja teaduses kasvava teadlikusega kliimamuutuste kohta suurenenud ka keskkonnapsühholoogia fookus keskkonna jätkusuutlikkuse küsimuste valdkonnas.
Alates selle loomisest, on keskkonnapsühholoogia püüdnud olla teadusharu, mis oleks orienteeritud nii [[Väärtused|väärtusele]] kui ka probleemidele. Keskkonnapsühholoogia prioriteediks on lahendada keerulisi keskkonnaprobleeme, saavutamaks üksikisiku [[Elukvaliteet|heaolu suuremas ühiskonnas]]. Kui lahendada inimese ja keskkonna vahelisi probleeme, kas globaalseid või kohalikke, siis peab selleks olema inimkäitumise mudel, mis ennustaks, millistes tingimustes inimesed hästi toime tulevad. Selline mudel aitab kavandada, hallata, kaitsta ja/või taastada keskkonda, mis maksimeeriks inimese poolset mõistlikku käitumist, ennustaks võimalikke tulemusi kui need tingimused ei ole täidetud ja ette näha võimalikke probleemseid olukordi. Keskkonnapsühholoogia arendab sellist inimloomuse mudelit püüdes seejuures säilitada laia ja multidistsiplinaarnset fookust. Uuritakse  erinevaid valdkondi nagu ühisomandi haldamine, raja leidmine keerulistes olukordades ning keskkonnast tuleneva stressi mõju inimese võimekusele ja infotöötlusele. Viimasel ajal on koos ühiskonnas ja teaduses kasvava teadlikkusega kliimamuutuste kohta suurenenud ka keskkonnapsühholoogia fookus keskkonna jätkusuutlikkuse küsimuste valdkonnas.


See väga mitmekülgne paradigma on lisaks psühholoogidele tekitanud huvi ka [[Geograaf|geograafides]], [[Majandusteadlane|majandusteadlastes]], [[Maastikuarhitekt|maastiku arhitektid]]<nowiki/>es, [[Poliitik|poliitikutes]], [[Sotsioloogia|sotsioloogides]], antropoloogides, [[Õpetaja|haridustöötajates]] ja tootearendajates, kes kõik on panustanud ka keskkonnapsühholoogiasse.
See väga mitmekülgne paradigma on lisaks psühholoogidele tekitanud huvi ka [[Geograaf|geograafides]], [[Majandusteadlane|majandusteadlastes]], [[Maastikuarhitekt|maastiku arhitektid]]<nowiki/>es, [[Poliitik|poliitikutes]], [[Sotsioloogia|sotsioloogides]], antropoloogides, [[Õpetaja|haridustöötajates]] ja tootearendajates, kes kõik on panustanud ka keskkonnapsühholoogiasse.

Redaktsioon: 9. mai 2018, kell 12:18

Keskkonna-psühholoogia on interdistsiplinaarne valdkond, mis keskendub inimeste ja nende ümbruse koosmõjudele. Mõistet "keskkond" määratletakse laialt - see hõlmab looduskeskkonna seisundit, sotsiaalseid olukordi, tehiskeskkondi, õppe- ja teabekeskkondi.

Alates selle loomisest, on keskkonnapsühholoogia püüdnud olla teadusharu, mis oleks orienteeritud nii väärtusele kui ka probleemidele. Keskkonnapsühholoogia prioriteediks on lahendada keerulisi keskkonnaprobleeme, saavutamaks üksikisiku heaolu suuremas ühiskonnas. Kui lahendada inimese ja keskkonna vahelisi probleeme, kas globaalseid või kohalikke, siis peab selleks olema inimkäitumise mudel, mis ennustaks, millistes tingimustes inimesed hästi toime tulevad. Selline mudel aitab kavandada, hallata, kaitsta ja/või taastada keskkonda, mis maksimeeriks inimese poolset mõistlikku käitumist, ennustaks võimalikke tulemusi kui need tingimused ei ole täidetud ja ette näha võimalikke probleemseid olukordi. Keskkonnapsühholoogia arendab sellist inimloomuse mudelit püüdes seejuures säilitada laia ja multidistsiplinaarnset fookust. Uuritakse  erinevaid valdkondi nagu ühisomandi haldamine, raja leidmine keerulistes olukordades ning keskkonnast tuleneva stressi mõju inimese võimekusele ja infotöötlusele. Viimasel ajal on koos ühiskonnas ja teaduses kasvava teadlikkusega kliimamuutuste kohta suurenenud ka keskkonnapsühholoogia fookus keskkonna jätkusuutlikkuse küsimuste valdkonnas.

See väga mitmekülgne paradigma on lisaks psühholoogidele tekitanud huvi ka geograafides, majandusteadlastes, maastiku arhitektides, poliitikutes, sotsioloogides, antropoloogides, haridustöötajates ja tootearendajates, kes kõik on panustanud ka keskkonnapsühholoogiasse.

Kuigi "keskkonnapsühholoogia" on vaieldamatult tuntuim ja kõige põhjalikum kirjeldus valdkonnas, on see ka tuntud kui inimtegurite teadus, kognitiivse ergonoomika, ökoloogiline psühholoogia, keskkonna–käitumise uurimine, ja inimese–keskkonna uuringutena. Tihedalt on seotud ka valdkonnad nagu arhitektuuriline psühholoogia, sotsiaal -, arhitektuuri -, käitumis-geograafia, keskkonnakaitse sotsioloogia, sotsiaalne ökoloogia ja keskkonnadisaini teadus.

Viited

Märkused