Mandrinõlv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 2. märts 2018, kell 14:14

Mandrinõlv on maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel. Mandrinõlv on sageli kontinentaalse ja ookeanilise maakoore üleminekuala. Enamasti algab mandrinõlv merepõhjas umbes rannikult 200 m kauguselt, ulatudes 2000–4000 meetrini merre. Tema kaldenurk on tavaliselt 4–7°, paiguti kuni 45°. Kohtadel, kus ookeani suubuvad jõed, tekivad veealused kanjonid.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{keeletoimeta}}
 [[Pilt:Continental shelf letters.png|thumb|300px|Mandrinõlv on märgitud tähega C]]
-'''Mandrinõlv''' on [[maailmameri|maailmamere]] põhja osa, mis paikneb [[mandrilava]] ja [[mandrijalam]]i vahel. Mandrinõlv on sageli [[kontinentaalne maakoor|kontinentaalse]] ja [[ookeaniline maakoor|ookeanilise maakoore]] üleminekuala.
+'''Mandrinõlv''' on [[maailmameri|maailmamere]] põhja osa, mis paikneb [[mandrilava]] ja [[mandrijalam]]i vahel. Mandrinõlv on sageli [[kontinentaalne maakoor|kontinentaalse]] ja [[ookeaniline maakoor|ookeanilise maakoore]] üleminekuala. Enamasti algab mandrinõlv merepõhjas umbes rannikult 200 m kauguselt, ulatudes 2000–4000 meetrini merre. Tema kaldenurk on tavaliselt 4–7°, paiguti kuni 45°. Kohtadel, kus [[ookean]]i suubuvad jõed, tekivad veealused [[kanjon]]id.
-Enamasti algab mandrinõlv merepõhjas umbes rannikult 200 m kauguselt, ulatudes 2000–4000 m-ni merre. Tema kaldenurk on tavaliselt 4–7°, paiguti kuni 45°. Kohtadel, kus [[ookean]]i suubuvad jõed, tekivad veealused [[kanjon]]id.
 [[Kategooria:Geomorfoloogia]]