Alba järv: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
}} |
}} |
||
'''Alba järv''' on ajutine [[järv]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula valla]] ja [[ |
'''Alba järv''' on ajutine [[järv]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula valla]] ja [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]]a piiril [[Laheva]] ja [[Kadarpiku]] küla piiril Alba ja Õpsepa talu vahel. Järve pindala on kõrgveega kuni 22 ha, kõrgeima veetasemega moodustab ühtse veekogu koos [[Kaldasoo järv]]e ja [[Kaarupipealne soo|Kaarupipealse sooga]] kuni 99 ha.<ref name="alba"/> |
||
Järve veetase on kõrgveega 7 m üle mere pinna. Suvel jääb järv enamasti kuivaks. Järv on ajutine [[karstijärv]]. Järve põhjaserval on mitu [[kurisu]]<nowiki/>d, järve põhjas õhukese pinnakattega karstunud paas. <ref name="alba" /> |
Järve veetase on kõrgveega 7 m üle mere pinna. Suvel jääb järv enamasti kuivaks. Järv on ajutine [[karstijärv]]. Järve põhjaserval on mitu [[kurisu]]<nowiki/>d, järve põhjas õhukese pinnakattega karstunud paas. <ref name="alba" /> |
||
Redaktsioon: 5. veebruar 2018, kell 04:17
| Alba järv | |
|---|---|
| Pindala | 22 ha (99 ha) [1] |
| Suurim sügavus | 1,5 m |
| Kõrgus merepinnast | 7 m |
| Koordinaadid | 58° 56′ 39″ N, 23° 41′ 58″ E |
Alba järv on ajutine järv Lääne maakonnas Lääne-Nigula valla ja Haapsalu linna piiril Laheva ja Kadarpiku küla piiril Alba ja Õpsepa talu vahel. Järve pindala on kõrgveega kuni 22 ha, kõrgeima veetasemega moodustab ühtse veekogu koos Kaldasoo järve ja Kaarupipealse sooga kuni 99 ha.[1]
Järve veetase on kõrgveega 7 m üle mere pinna. Suvel jääb järv enamasti kuivaks. Järv on ajutine karstijärv. Järve põhjaserval on mitu kurisud, järve põhjas õhukese pinnakattega karstunud paas. [1]
Järve põhja katab kuival ajal osal alast karstijärvedele eripärane niidutaimestik kaitsealuste kannikese liikidega, karstumata põhjaga piirkondades madaloode ja madalsoostunud niitude taimkate. Lühema üleujutuse ajaga alade taimkate sarnaneb ümbritsevate aruniitude ja arumetsade omaga, neis puudub aga sinilill.
Kevadel peatuvad järvel veelinnud, koevad rabakonnad. Järves kalu ei ole.