Teaduskommunikatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
Teaduskommunikatsioon kätkeb endas kõike, mis jääb sama eriala teadlaste vahelisest suhtlusest kuni teadusteemade avalikkusele vahendamiseni, olgu selleks publitseerimine eelretsenseeritavates rahvusvahelistes [[Teadusajakiri|ajakirjades]], populaarteaduslikud artiklid ja esinemised avalikkusele, aga ka teadlaskonna esindamine ekspertrühmades [[poliitika]] kujundamisel. |
Teaduskommunikatsioon kätkeb endas kõike, mis jääb sama eriala teadlaste vahelisest suhtlusest kuni teadusteemade avalikkusele vahendamiseni, olgu selleks publitseerimine eelretsenseeritavates rahvusvahelistes [[Teadusajakiri|ajakirjades]], populaarteaduslikud artiklid ja esinemised avalikkusele, aga ka teadlaskonna esindamine ekspertrühmades [[poliitika]] kujundamisel. |
||
Teaduskommunikatsiooni sihiks on ühiskond tervikuna, alustades kodanikust kuni ärimaailma, sotsiaalse [[innovatsioon]] |
Teaduskommunikatsiooni sihiks on ühiskond tervikuna, alustades kodanikust kuni ärimaailma, sotsiaalse [[innovatsioon]]i ja kõrgeima poliitilise otsustamise tasandini. |
||
Avalikkusele võib teadust vahendada väga paljude kanalite kaudu. Näidetena võib välja tuua [[Ajakiri|ajakirjad]] ([[Horisont (ajakiri)|Horisont]] http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/horisont/), teaduskeskused ([[AHHAA|Teaduskeskus Ahhaa]] www.ahhaa.ee, [[ Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus|Energia avastuskeskus]] https://www.energiakeskus.ee/), muuseumid ([[Tartu Ülikooli Loodusmuuseum]] http://www.natmuseum.ut.ee/), televisiooni- ja raadiosaated, populaarteaduslikud filmid, teadusfestivalid ([[Teadlaste Öö|Teadlaste öö festival]] http://teadlasteöö.ee/), samuti [[Mõttekoda|mõttekojad]] ja akadeemilised institutsioonid, mis oma igapäeva tegevustega toetavad informatsiooni levitamist ja kasutamist. Üha enam teadlasi kasutab sotsiaalmeedia kanaleid enda ja kolleegide teadusteemade vahendamiseks. |
Avalikkusele võib teadust vahendada väga paljude kanalite kaudu. Näidetena võib välja tuua [[Ajakiri|ajakirjad]] ([[Horisont (ajakiri)|Horisont]] http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/horisont/), teaduskeskused ([[AHHAA|Teaduskeskus Ahhaa]] www.ahhaa.ee, [[ Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus|Energia avastuskeskus]] https://www.energiakeskus.ee/), muuseumid ([[Tartu Ülikooli Loodusmuuseum]] http://www.natmuseum.ut.ee/), televisiooni- ja raadiosaated, populaarteaduslikud filmid, teadusfestivalid ([[Teadlaste Öö|Teadlaste öö festival]] http://teadlasteöö.ee/), samuti [[Mõttekoda|mõttekojad]] ja akadeemilised institutsioonid, mis oma igapäeva tegevustega toetavad informatsiooni levitamist ja kasutamist. Üha enam teadlasi kasutab sotsiaalmeedia kanaleid enda ja kolleegide teadusteemade vahendamiseks. |
||
Redaktsioon: 31. jaanuar 2018, kell 11:42
Teaduskommunikatsioon kõige üldisemas tähenduses on teadusega seotud teemade ja teadmiste vahendamine mitte-ekspertidele.[1] Teaduskommunikatsioon on üldine mõiste protsessi kirjeldamiseks, kus teadus põimub ühiskonna toimimisse. Teaduskommunikatsioon toob teadlaskonna loodud teadmised ja uurimistulemused nendeni, kes seda ühiskonnas vajavad. Sageli tegelevad teaduskommunikatsiooniga teadlased ise, kuid see on viimasel aastakümnel arenenud iseseisvaks professionaalseks tegevuseks. Teaduskommunikatsioon kätkeb endas kõike, mis jääb sama eriala teadlaste vahelisest suhtlusest kuni teadusteemade avalikkusele vahendamiseni, olgu selleks publitseerimine eelretsenseeritavates rahvusvahelistes ajakirjades, populaarteaduslikud artiklid ja esinemised avalikkusele, aga ka teadlaskonna esindamine ekspertrühmades poliitika kujundamisel.
Teaduskommunikatsiooni sihiks on ühiskond tervikuna, alustades kodanikust kuni ärimaailma, sotsiaalse innovatsiooni ja kõrgeima poliitilise otsustamise tasandini.
Avalikkusele võib teadust vahendada väga paljude kanalite kaudu. Näidetena võib välja tuua ajakirjad (Horisont http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/horisont/), teaduskeskused (Teaduskeskus Ahhaa www.ahhaa.ee, Energia avastuskeskus https://www.energiakeskus.ee/), muuseumid (Tartu Ülikooli Loodusmuuseum http://www.natmuseum.ut.ee/), televisiooni- ja raadiosaated, populaarteaduslikud filmid, teadusfestivalid (Teadlaste öö festival http://teadlasteöö.ee/), samuti mõttekojad ja akadeemilised institutsioonid, mis oma igapäeva tegevustega toetavad informatsiooni levitamist ja kasutamist. Üha enam teadlasi kasutab sotsiaalmeedia kanaleid enda ja kolleegide teadusteemade vahendamiseks.
Teadus on sisemiselt pidevalt kommunikatsiooniga tegelenud, kuid sihtrühmaks on olnud ennekõike teised teadlased ning seetõttu on ka kommunikatsiooni keel olnud valdavalt erialaspetsiifiline. Teaduse vahendamine laiemalt aga nõuab, et mõistetaks paremini uusi ja erinevaid sihtrühmi, kellele teadustulemusi tutvustatakse.
Viimastel aastatel on teaduskommunikatsioon suundunud ühesuunalisest teadlikkuse tõstmisest ja teadusinfo levitamisest dialoogiks teadlaskogukonna ja ühiskonna vahel. Interaktiivsel teaduskommunikatsioonil on võtmeroll teadussaavutuste kasutamisel ja teadvustamisel ühiskonnas.