Alkaanid: erinevus redaktsioonide vahel
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
PResümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
==Leidumine ja saamine== |
==Leidumine ja saamine== |
||
** Kõige lihtsam alkaan |
** Kõige lihtsam alkaan – [[metaan]] (CH<sub>4</sub>) on looduslike [[gaas]]ide ([[maagaas]], [[kaevandusgaas]], [[soogaas]]) peamine koostisosa. Kõrvuti metaaniga sisaldavad nad [[etaan]]i, [[propaan]]i, [[butaan]]i ja teisi alkaane. |
||
** Sünteetiliselt võib metaani saada, juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte: C + 2H<sub>2</sub> → CH<sub>4</sub> |
** Sünteetiliselt võib metaani saada, juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte: C + 2H<sub>2</sub> → CH<sub>4</sub> |
||
| 64. rida: | 64. rida: | ||
==Füüsikalised omadused== |
==Füüsikalised omadused== |
||
* Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike |
* Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike – alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. |
||
*Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma |
*Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma – CH<sub>2</sub> – võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on C<sub>n</sub>H<sub>2n + 2</sub> |
||
* Metaani homoloogilise rea |
* Metaani homoloogilise rea neli esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani [[vedelik]]ud ja kõrgemad on [[tahke]]d ained. [[Molekulmass]]i kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide [[tihedus]] ning kasvab [[Sulamistemperatuur|sulamis]]- ja [[keemistemperatuur]]. |
||
* Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on [[hüdrofoobsus|hüdrofoobsed]] ehk vett |
* Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on [[hüdrofoobsus|hüdrofoobsed]] ehk vett tõrjuvad. |
||
* Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete |
* Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete – homoloogide – füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas → vedelik → tahke. |
||
==Keemilised omadused== |
==Keemilised omadused== |
||
| 75. rida: | 75. rida: | ||
===Põlemine=== |
===Põlemine=== |
||
Kõik alkaanid põlevad. Madalamad alkaanid põlevad vähemärgatava, kahvatu leegiga |
Kõik alkaanid põlevad. Madalamad alkaanid põlevad vähemärgatava, kahvatu leegiga ning põlemissaadusteks on süsinikdioksiid ja veeaur: CH<sub>4</sub> + 2O<sub>2</sub> → CO<sub>2</sub> + 2H<sub>2</sub>O – õhuga segatuna moodustavad nad äärmiselt plahvatava segu. |
||
===Oksüdeerijate toime=== |
===Oksüdeerijate toime=== |
||
| 103. rida: | 103. rida: | ||
==Ühendid ja nende kasutusalad== |
==Ühendid ja nende kasutusalad== |
||
Gaasilisi alkaane kasutatakse kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult, |
Gaasilisi alkaane kasutatakse kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult, näiteks [[vedelgaas]]ina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka [[bensiin]]i, [[nafta]] ja [[petrooleum]]i koostisse. Tahked alkaanid moodustavad [[parafiin]]i. |
||
Alkaanide halogeenderivaate tarvitatakse [[õlid]]e, [[vaigud|vaikude]], [[rasvad]]e ja [[plastmassid]]e [[lahusti]]tena. [[Triklorometaan]]i (CHCl<sub>3</sub>) tuntakse ka [[kloroform]]i nime all ja kasutatakse [[narkoos]]ivahendina. Tetraklorometaani (CCl<sub>4</sub>) kasutatakse tulekustutusvedelikuna. Difluorodiklorometaani (CF<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub>) rakendatakse [[külmutusseadmed|külmutusseadmetes]], [[aerosoolpakend]]is [[lakk]]ide, mürkkemikaalide, [[parfüüm]]ide jms juures pihustusainena. |
Alkaanide halogeenderivaate tarvitatakse [[õlid]]e, [[vaigud|vaikude]], [[rasvad]]e ja [[plastmassid]]e [[lahusti]]tena. [[Triklorometaan]]i (CHCl<sub>3</sub>) tuntakse ka [[kloroform]]i nime all ja kasutatakse [[narkoos]]ivahendina. Tetraklorometaani (CCl<sub>4</sub>) kasutatakse tulekustutusvedelikuna. Difluorodiklorometaani (CF<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub>) rakendatakse [[külmutusseadmed|külmutusseadmetes]], [[aerosoolpakend]]is [[lakk]]ide, mürkkemikaalide, [[parfüüm]]ide jms juures pihustusainena. |
||
Redaktsioon: 27. jaanuar 2018, kell 23:00
|
See artikkel räägib tsükliteta küllastunud süsivesinikest; tsüklitega küllastunud süsivesinike kohta vaata artiklit Tsükloalkaanid |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2007) |
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks.
Leidumine ja saamine
Alkaanide nimetused
| Süsinikuaatomite arv | Alkaan | Süsinikuaatomite arv | Alkaan |
|---|---|---|---|
| 1 | metaan | 10 | dekaan |
| 2 | etaan | 11 | undekaan |
| 3 | propaan | 12 | dodekaan |
| 4 | butaan | 20 | (e)ikosaan |
| 5 | pentaan | 21 | henikosaan |
| 6 | heksaan | 30 | triakontaan |
| 7 | heptaan | 40 | tetrakontaan |
| 8 | oktaan | 50 | pentakontaan |
| 9 | nonaan | 100 | hektaan |
Füüsikalised omadused
- Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike – alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis.
- Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma – CH2 – võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n + 2
- Metaani homoloogilise rea neli esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur.
- Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on hüdrofoobsed ehk vett tõrjuvad.
- Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete – homoloogide – füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas → vedelik → tahke.
Keemilised omadused
Metaani homoloogilise rea liikmete keemilised omadused on ühesugused. Üldiselt nad keemilistesse reaktsioonidesse kergesti ei astu ning tavaliseks reaktsioonitüübiks on asendusreaktsioon.
Põlemine
Kõik alkaanid põlevad. Madalamad alkaanid põlevad vähemärgatava, kahvatu leegiga ning põlemissaadusteks on süsinikdioksiid ja veeaur: CH4 + 2O2 → CO2 + 2H2O – õhuga segatuna moodustavad nad äärmiselt plahvatava segu.
Oksüdeerijate toime
Tavalisel temperatuuril alkaanid oksüdeerijate (nt KMnO4 ja K2Cr2O7) toimel ei reageeri.
Lagunemine kõrgel temperatuuril
Kõrgel temperatuuril alkaanid lagunevad. Reaktsioonisaadused sõltuvad temperatuurist, reaktsiooniajast ja katalüsaatorist:
- CH4 → 2H2 + C (tahm)
- 2CH4 → HC≡ CH + 3H2
Temperatuuril umbes 1500°C on reaktsioonisaadusteks tavaliselt etüün.
Konversioon veeauruga
Suurel temperatuuril 1000 °C ja nikkelkatalüsaatori manulusel reageerib metaan veeauruga. Reaktsioonisaaduste koostis sõltub metaani ja veeauru vahekorrast:
- CH4 + H2O → CO + 3H2
- CH4 + 2H2O → CO2 + 4H2
Ammoniaagi sünteesiks vajalik vesinik saadakse peamiselt metaani konversioonireaktsioonil veeauruga. H2 ja CO kasutatakse ka metanooli sünteesiks.
Asendusreaktsioon halogeenidega
Valguse toimel toimub astmeline asendusreaktsioon, mille käigus vesiniku aatomid asenduvad halogeeni aatomitega. Asendusreaktsioon halogeenidega kuulub ahelreaktsioonide hulka. Soojuse või valguse toimel laguneb kloori molekul aatomiteks: Cl2 → 2CL Seejärel reageerib kloori aatom metaaniga: CH4 + Cl → CH3Cl + H
Isomeerimine
Isomerisatsioonireaktsioon toimub kõrgel temperatuuril ja rõhul katalüsaatorite manusel. Alkaanidel esinevad isomeerid alates propaanist.
Ühendid ja nende kasutusalad
Gaasilisi alkaane kasutatakse kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult, näiteks vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini.
Alkaanide halogeenderivaate tarvitatakse õlide, vaikude, rasvade ja plastmasside lahustitena. Triklorometaani (CHCl3) tuntakse ka kloroformi nime all ja kasutatakse narkoosivahendina. Tetraklorometaani (CCl4) kasutatakse tulekustutusvedelikuna. Difluorodiklorometaani (CF2Cl2) rakendatakse külmutusseadmetes, aerosoolpakendis lakkide, mürkkemikaalide, parfüümide jms juures pihustusainena.