István Örkény: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
korras
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
Fail Stamps_of_Hungary,_035-12.jpg on eemaldatud, sest kasutaja Hystrix kustutas selle Commonsist. Põhjus: per c:Commons:Deletion requests/Category:2012 stamps of Hungary.
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Stamps of Hungary, 035-12.jpg|pisi|István Örkény Ungari postmargil]]
'''István Örkény''' ([[5. aprill]] [[1912]] [[Budapest]] – [[24. juuni]] [[1979]] Budapest) oli ungari romaani- ja [[näitekirjanik]].
'''István Örkény''' ([[5. aprill]] [[1912]] [[Budapest]] – [[24. juuni]] [[1979]] Budapest) oli ungari romaani- ja [[näitekirjanik]].



Redaktsioon: 10. jaanuar 2018, kell 23:07

István Örkény (5. aprill 1912 Budapest24. juuni 1979 Budapest) oli ungari romaani- ja näitekirjanik.

István Örkény sündis 1912. aastal Budapestis farmatseudi perekonnas. Pärast keskkooli lõpetamist õppis ta keemiat ja seejärel farmaatsiat. 1934. aastal lõpetas ta kooli keemiainseneri diplomiga. 1941. aastal ilmus tema esimene teos "Meretants". Teise maailmasõja alguses sattus ta rindele ning siis neljaks aastaks Moskvasse sõjavangi. Vangis olles kirjutas ta näidendi "Voronež". 1946. aastal tuli ta tagasi Budapesti. Pärast Ungarisse naasmist ilmusid aastail 1946–1947 sõjavangis läbielatust ainet saanud jutustused "Kuni siia jõudsime" ja "Laagrite rahvas".

Aastatel 1949–1953 töötas ta Budapesti teatrites dramaturgi ja kirjandusala juhatajana. Aastail 1956–1960 ei kirjutanud Örkény ühtegi teost, kuna teda ei avaldatud. 1970ndatel kirjutas ta kolm kuulsat näidendit: "Veresugulased", "Võtmeotsijad" ja "Pisti". Neid näidendeid iseloomustavad igapäevasus, absurdsus, grotesk ja traagika. Örkény viimaseks romaaniks jäi 1977. aastal ilmunud lühiromaan "Roosinäitus".

Lisaks näidenditele kuulub Örkény loomingusse ka mitmeid filmistsenaariume, hulgaliselt jutustusi, reportaaže ja lühemat proosat. Ta võitis 1955. ja 1967. aastal Attilla Józsefi ja 1973. aastal Kossuthi auhinna. Ta oli esimene välismaal mängitud ungari draamakirjanik. Örkény uuendas lühikeste lugude literatuurset žanri ning teda peetakse groteski meistriks Kesk-Euroopas.

Örkény suri 1979. aastal Budapestis.

Looming

  • Novellid ja jutustused ajakirjas Szép Szó – Ilus Sõna (1930ndate lõpus)
  • Tengertánc „Meretants“ (novellikogu, 1941)
  • Amíg ide jutottunk „Kuni siia jõudsime“ (kogu, 1946)
  • Lágerek népe „Laagrite rahvas“ (kogu, 1947)
  • Hajnali pisztolylövés „Püstolilask koidikul“ (pikem jutustus, 1947)
  • Voronyezs „Voronež“ (näidend, 1948)
  • A Zichy palota „Zichy Palee“ (näidend, 1949)
  • Macskajáték „Kassimäng“ (näidend, 1963)
  • Tóték „Tótid“ (näidend, 1964)
  • Házastársak „Abikaasad“ (romaan, 1951)
  • Nehéz napok „Rasked päevad“ (romaan, 1957)
  • Rózsakiállítás „Roosinäitus“ (lühiromaan, 1977)
  • Vérrokonok „Veresugulased“ (näidend, 1975)
  • Kulcskeresők „Võtmeotsijad“ (näidend, 1977)
  • Pisti „Pisti“ (näidend 1983)