Reinickendorf: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
A.Savin (arutelu | kaastöö)
19. rida: 19. rida:


==Linnaosad==
==Linnaosad==
[[Pilt:Märkisches Viertel5.JPG|pisi|280px|left|Märkisches Viertel]]
[[Pilt:Berlin MaerkViertel Seggeluchbecken 09-2017.jpg|pisi|280px|left|Märkisches Viertel]]
Reinickendorfi linnarajoon koosneb kümnest linnaosast:
Reinickendorfi linnarajoon koosneb kümnest linnaosast:
* [[Reinickendorfi linnaosa|Reinickendorf]]
* [[Reinickendorfi linnaosa|Reinickendorf]]

Redaktsioon: 23. november 2017, kell 23:56

 See artikkel räägib linnarajoonist; linnaosa kohta vaata artiklit Reinickendorfi linnaosa

Reinickendorfi rajoon

saksa Bezirk Reinickendorf


Pindala: 89,5 km²
Elanikke: 241 406 (31. oktoober 2010)
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Reinickendorfi rajooni asend Berliinis ja rajooni kuuluvad linnaosad

Reinickendorf on Berliini linnarajoon, mis asub linna loodeosas ning mille piiresse jäävad Tegeli lennujaam ja Tegeli järv. Nime on saanud linnarajoon selles asuva Reinickendorfi linnaosa järgi.

Pärast Teist maailmasõda kuulus kõnealune piirkond Prantsuse haldustsooni ning oli kuni Saksamaade taasühendamiseni osaks Lääne-Berliinist.

Linnaosad

Märkisches Viertel

Reinickendorfi linnarajoon koosneb kümnest linnaosast:

Reinickendorfi linnarajoon piirneb edelas Spandau rajooniga, lõunas Charlottenburg-Wilmersdorfiga, kagus Mitte rajooniga ning idas Pankow’ga. Kogu linnarajooni põhjapiir asub naabruses Brandenburgi liidumaa Oberhaveli kreisiga.

Linnarajooni areng

Reinickendorfi rajoon moodustati 1920. aastal Reinickendorfi, Wittenau, Tegeli, Heiligensee, Hermsdorfi ja Lübarsi küladest ning kolmest põllumajandusmõisast.

Linnarajooni ilmestavad metsad ja veekogud, kuigi lõunapoolseim osa Reinickendorfist on linnaehituse käigus omandanud suure sarnasuse naabruses asuva Mitte rajooni Weddingi linnaosaga. Lisaks sellele asub Reinickendorfis aastatel 1929–1931 ehitatud asum Weiße Stad (Valge linn) ning korterelamupiirkonnana aastatel 1963–1974 rajatud Märkisches Viertel, kus praegu elab enam kui 30 000 inimest. Linnarajooni teistes linnaosades domineerivad ühepereelamud, mis on näiteks Hermsdorfis ja eriti Frohnaus paljuski villastiilis ehitatud.