Kinnine nimekiri: erinevus redaktsioonide vahel
P Bot: Migrating 4 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q3268683 (translate me) |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Kinnine nimekiri''' on [[valimised|valimiste]] reegel, mille puhul määrab [[kandidaat]]ide järjekorra [[partei nimekiri|partei nimekirjas]] kindlaks [[partei]] ning |
'''Kinnine nimekiri''' (ka suletud nimekiri) on [[valimised|valimiste]] reegel, mille puhul määrab [[kandidaat]]ide järjekorra [[partei nimekiri|partei nimekirjas]] kindlaks [[partei]] ning pärast valimisi jagatakse [[valimisnimekirja|valimisnimekiri]] poolt saadud [[mandaat]]id vastavalt sellele nimekirja järjestusele. |
||
Kui nimekiri ([[erakond]] või [[valimisliit]]) on ületanud [[valimiskünnis]]e, vajadusel on välja jagatud [[isikumandaat|isikumandaadid]], siis ülejäänud saadud kohad jagatakse vastavalt nimekirjale, alustades jagamist valiminimekirja algusest. Nii saavad eelise eespool olevad kandidaadid ja nimekirjas tagapool olevate kandidaatide võimalus saada valituks on väike. Ainuke võimalus kindlale isikule häält anda on sellisel juhul hääletada üksikkandidaadi poolt või kui nimekirja kandidaadil õnnestub kindlalt kokku saada isikumandaadi jagu hääli. |
|||
| ⚫ | |||
Eestis kasutatakse kinniseid nimekirjasid [[Riigikogu]] valimistel [[kompensatsioonimandaat]]ide jagamisel. Eestis on mitmeid kordi teemaks võetud Riigikogu valimistel nimekirjade avamine, aga seni on need avatuks muutmise katsed jäänud tulutuks.<ref>[http://vabaerakond.ee/opinions/andres-ammas-avatud-nimekirjade-poolt] [[Andres Ammas]]: Avatud nimekirjade poolt (vaadatud 2.10.2017)</ref> |
|||
Sellisel juhul osutub nimekirjast valituks nii mitu esimest kui palju kohti nimekiri võitis. Nii ei saa valituks need, kes on nimekirjas tagapool. Küll aga kindlasti saavad koha nimekirja esimesed, seda muidugi eeldusel, et nimekiri [[valimiskünnis]]e ületas. Ainuke võimalus isikule hääl anda on siis hääletada üksikkandidaadi poolt. |
|||
| ⚫ | |||
[[Kategooria:Valimised]] |
[[Kategooria:Valimised]] |
||
Redaktsioon: 2. oktoober 2017, kell 19:15
Kinnine nimekiri (ka suletud nimekiri) on valimiste reegel, mille puhul määrab kandidaatide järjekorra partei nimekirjas kindlaks partei ning pärast valimisi jagatakse valimisnimekiri poolt saadud mandaatid vastavalt sellele nimekirja järjestusele.
Kui nimekiri (erakond või valimisliit) on ületanud valimiskünnise, vajadusel on välja jagatud isikumandaadid, siis ülejäänud saadud kohad jagatakse vastavalt nimekirjale, alustades jagamist valiminimekirja algusest. Nii saavad eelise eespool olevad kandidaadid ja nimekirjas tagapool olevate kandidaatide võimalus saada valituks on väike. Ainuke võimalus kindlale isikule häält anda on sellisel juhul hääletada üksikkandidaadi poolt või kui nimekirja kandidaadil õnnestub kindlalt kokku saada isikumandaadi jagu hääli.
Eestis kasutatakse kinniseid nimekirjasid Riigikogu valimistel kompensatsioonimandaatide jagamisel. Eestis on mitmeid kordi teemaks võetud Riigikogu valimistel nimekirjade avamine, aga seni on need avatuks muutmise katsed jäänud tulutuks.[1]
Sellist valimissüsteemi kasutatakse näiteks Hispaanias, samuti Saksamaal ja Uus-Meremaal võrdelise valimissüsteemi alusel valitud saadikute puhul.
- ↑ [1] Andres Ammas: Avatud nimekirjade poolt (vaadatud 2.10.2017)