Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond''' ([[vene keel]]es Закавказский военный округ, lühend ЗакВО; aastast 1967 Краснознамённый Закавказский военный округ, lühend КЗакВО) oli aastatel 1935–1941, 1942 ja 1946–1993 [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Venemaa Föderatsioon]]i relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis. |
'''Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond''' ([[vene keel]]es Закавказский военный округ, lühend ЗакВО; aastast 1967 Краснознамённый Закавказский военный округ, lühend КЗакВО) oli aastatel 1935–1941, 1942 ja 1946–1993 [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Venemaa Föderatsioon]]i relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis. |
||
Sõjaväeringkond formeeriti 17. mail 1935 [[Kaukaasia Punalipulise armee]] baasil. Alguses moodustas selle territooriumi [[Taga-Kaukaasia SFNV]], aastast 1936 aga [[Armeenia NSV]], [[Aserbaidžaani NSV]] ja [[Gruusia NSV]]. 23. augustil 1941 reorganiseeriti sõjaväeringkond [[Taga-Kaukaasia rinne|Taga-Kaukaasia rindeks]] ja staap rinde väejuhatuseks. Samal päeval moodustati uus sõjaväeringkonna juhatus, mis allutati Taga-Kaukaasia rinde sõjanõukogule ning mille ülesandeks oli vägede formeerimine ja mehitamine. Väejuhatus saadeti laiali sama aasta 14. septembril. Uuesti moodustati sõjaväeringkond 28. jaanuaril 1942, mil [[Kaukaasia rinne]] jaotati [[Krimmi rinne|Krimmi rindeks]] ja Taga-Kaukaasia sõjaväeringkonnaks. 28. aprillil samal aastal reorganiseeriti viimane aga taas Taga-Kaukaasia rindeks. Kolmandat korda loodi sõjaväeringkond 25. mail 1946, mil liideti [[Bakuu sõjaväeringkond|Bakuu]] ja [[Thbilisi sõjaväeringkond]], mis olid moodustatud Taga-Kaukaasia rinde baasil 1945. aastal. Staap loodi endise Thbilisi sõjaväeringkonna juhatuse alusel. 1949. aastal lahutati sõjaväeringkonna territooriumist [[Dagestani ANSV]], [[Põhja-Osseedi ANSV]] ja [[Grožnõi oblast]] ning liidendati [[Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkond|Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonnaga]]. Jaanuaris 1993 reorganiseeriti sõjaväeringkond [[Venemaa väegrupp Taga-Kaukaasias|Venemaa väegrupiks Taga-Kaukaasias]]. |
Sõjaväeringkond formeeriti 17. mail 1935 [[Kaukaasia Punalipulise armee]] baasil. Alguses moodustas selle territooriumi [[Taga-Kaukaasia SFNV]], aastast 1936 aga [[Armeenia NSV]], [[Aserbaidžaani NSV]] ja [[Gruusia NSV]]. Aastai 1939–1940 anti osa vägesid [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] alluvusse ning osaleti [[Talvesõda|Talvesõjas]]. 23. augustil 1941 reorganiseeriti sõjaväeringkond [[Taga-Kaukaasia rinne|Taga-Kaukaasia rindeks]] ja staap rinde väejuhatuseks. Samal päeval moodustati uus sõjaväeringkonna juhatus, mis allutati Taga-Kaukaasia rinde sõjanõukogule ning mille ülesandeks oli vägede formeerimine ja mehitamine. Väejuhatus saadeti laiali sama aasta 14. septembril. Uuesti moodustati sõjaväeringkond 28. jaanuaril 1942, mil [[Kaukaasia rinne]] jaotati [[Krimmi rinne|Krimmi rindeks]] ja Taga-Kaukaasia sõjaväeringkonnaks. 28. aprillil samal aastal reorganiseeriti viimane aga taas Taga-Kaukaasia rindeks. Kolmandat korda loodi sõjaväeringkond 25. mail 1946, mil liideti [[Bakuu sõjaväeringkond|Bakuu]] ja [[Thbilisi sõjaväeringkond]], mis olid moodustatud Taga-Kaukaasia rinde baasil 1945. aastal. Staap loodi endise Thbilisi sõjaväeringkonna juhatuse alusel. 1949. aastal lahutati sõjaväeringkonna territooriumist [[Dagestani ANSV]], [[Põhja-Osseedi ANSV]] ja [[Grožnõi oblast]] ning liidendati [[Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkond|Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonnaga]]. Jaanuaris 1993 reorganiseeriti sõjaväeringkond [[Venemaa väegrupp Taga-Kaukaasias|Venemaa väegrupiks Taga-Kaukaasias]]. |
||
Sõjaväeringkonna staap asus [[Thbilisi]]s. |
Sõjaväeringkonna staap asus [[Thbilisi]]s. |
||
Redaktsioon: 5. september 2017, kell 16:56
Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond (vene keeles Закавказский военный округ, lühend ЗакВО; aastast 1967 Краснознамённый Закавказский военный округ, lühend КЗакВО) oli aastatel 1935–1941, 1942 ja 1946–1993 Nõukogude Liidu ja Venemaa Föderatsiooni relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.
Sõjaväeringkond formeeriti 17. mail 1935 Kaukaasia Punalipulise armee baasil. Alguses moodustas selle territooriumi Taga-Kaukaasia SFNV, aastast 1936 aga Armeenia NSV, Aserbaidžaani NSV ja Gruusia NSV. Aastai 1939–1940 anti osa vägesid Leningradi sõjaväeringkonna alluvusse ning osaleti Talvesõjas. 23. augustil 1941 reorganiseeriti sõjaväeringkond Taga-Kaukaasia rindeks ja staap rinde väejuhatuseks. Samal päeval moodustati uus sõjaväeringkonna juhatus, mis allutati Taga-Kaukaasia rinde sõjanõukogule ning mille ülesandeks oli vägede formeerimine ja mehitamine. Väejuhatus saadeti laiali sama aasta 14. septembril. Uuesti moodustati sõjaväeringkond 28. jaanuaril 1942, mil Kaukaasia rinne jaotati Krimmi rindeks ja Taga-Kaukaasia sõjaväeringkonnaks. 28. aprillil samal aastal reorganiseeriti viimane aga taas Taga-Kaukaasia rindeks. Kolmandat korda loodi sõjaväeringkond 25. mail 1946, mil liideti Bakuu ja Thbilisi sõjaväeringkond, mis olid moodustatud Taga-Kaukaasia rinde baasil 1945. aastal. Staap loodi endise Thbilisi sõjaväeringkonna juhatuse alusel. 1949. aastal lahutati sõjaväeringkonna territooriumist Dagestani ANSV, Põhja-Osseedi ANSV ja Grožnõi oblast ning liidendati Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonnaga. Jaanuaris 1993 reorganiseeriti sõjaväeringkond Venemaa väegrupiks Taga-Kaukaasias.
Sõjaväeringkonna staap asus Thbilisis.
Taga-Kaukaasia sõjaväeringkonna vägede juhatajad
- 1935–1937 2. järgu armeekomandör Mihhail Karlovitš Levandovski (lasti maha 1938)
- 1937–1938 korpusekomandör Nikolai Vladimirovitš Kuibõšev (lasti maha 1938)
- 1938 Nõukogude Liidu marssal Aleksandr Iljitš Jegorov (lasti maha 1939)
- 1938–1940 korpusekomandör (a-st 1939 2. järgu armeekomandör, a-st 1940 armeekindral) Ivan Vladimirovitš Tjulenev
- 1940–1941 kindralleitnant Mihhail Grigorjevitš Jefremov
- 1941 kindralleitnant Dmitri Timofejevitš Kozlov
- 1941 kindralleitnant Vladimir Nikolajevitš Lvov
- 1942 armeekindral Ivan Vladimirovitš Tjulenev (2. kord)
- 1946–1947 armeekindral Ivan Ivanovitš Maslennikov
- 1947–1949 Nõukogude Liidu marssal Fjodor Ivanovitš Tolbuhhin
- 1950–1954 armeekindral Aleksei Innokentjevitš Antonov
- 1954–1957 kindralpolkovnik (a-st 1955 armeekindral) Ivan Ivanovitš Fedjuninski
- 1957–1958 Nõukogude Liidu marssal Konstantin Konstantinovitš Rokossovski
- 1958–1961 armeekindral Kuzma Nikitovitš Galitski
- 1961–1968 kindralpolkovnik (a-st 1964 armeekindral) Andrei Trofimovitš Stutšenko
- 1968–1971 kindralpolkovnik Semjon Konstantinovitš Kurkotkin
- 1971–1978 kindralpolkovnik Pavel Vassiljevitš Melnikov
- 1978–1983 kindralpolkovnik Oleg Fjodorovitš Kulišev
- 1983–1985 kindralpolkovnik Vladimir Mihhailovitš Arhipov
- 1985–1988 kindralpolkovnik (a-st 1988 armeekindral) Konstantin Aleksejevitš Kotšetov
- 1988–1989 kindralleitnant (a-st 1988 kindralpolkovnik) Igor Nikolajevitš Rodionov
- 1989–1992 kindralpolkovnik Valeri Anissimovitš Patrikejev
- 1992–1993 kindralleitnant Fjodor Mihhailovitš Reut