Vitaalivennad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'Vitaalivennad (ld victus ’elatis, toiduained’), 14.–15. sajandil Lääne- ja Põhjamerel tegutsenud saksa mereröövlid. Nende juhtideks olid Klaus Störtebeker ja G...' |
Resümee puudub Märgis: Viidete kustutamine |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
Vitaalivennad ( |
'''Vitaalivennad''' ([[ladina keel]]est ''victus'', ’elatis, toiduained’) olid 14.–15. sajandil [[Läänemeri|Lääne-]] ja [[Põhjameri|Põhjamerel]] tegutsenud saksa [[mereröövel|mereröövlid]]. Nende juhtideks olid [[Klaus Störtebeker]] ja [[Gödecke Michels]]. Vitaalivendadeks kutsuti neid seetõttu, et kui kuninganna Margarethe väed piirasid [[Stockholm]]i (1389–1392), siis palgati nad [[Rootsi]] ja [[Hansa]] poolt, et päästa sissepiiratud Stockholmi linna [[Taani]] ehk kujuneva [[Kalmari unioon]]i vägede käest. Selleks vedasid nad linna toidumoona ning võitlesid taani laevadega.<ref>[http://entsyklopeedia.ee/meedia/vitaalivennad1/nene8_page_0484 Vitaalivennad]</ref>. |
||
Kui sõda läbi sai, asusid Störtebekeri juhtimise all olevad laevad jahtima ka Hansa kaubalaevu. |
Kui sõda läbi sai, asusid Störtebekeri juhtimise all olevad laevad jahtima ka Hansa kaubalaevu. |
||
Vallutasid 1394 Ojamaa, rüüstasid 1429 |
Vallutasid 1394. aastal [[Ojamaa]], rüüstasid 1429. aastal [[Bergen]]it ning rüüstasid ka [[Liivimaa]] rannikut. |
||
Redaktsioon: 15. juuni 2017, kell 17:11
Vitaalivennad (ladina keelest victus, ’elatis, toiduained’) olid 14.–15. sajandil Lääne- ja Põhjamerel tegutsenud saksa mereröövlid. Nende juhtideks olid Klaus Störtebeker ja Gödecke Michels. Vitaalivendadeks kutsuti neid seetõttu, et kui kuninganna Margarethe väed piirasid Stockholmi (1389–1392), siis palgati nad Rootsi ja Hansa poolt, et päästa sissepiiratud Stockholmi linna Taani ehk kujuneva Kalmari uniooni vägede käest. Selleks vedasid nad linna toidumoona ning võitlesid taani laevadega.[1].
Kui sõda läbi sai, asusid Störtebekeri juhtimise all olevad laevad jahtima ka Hansa kaubalaevu. Vallutasid 1394. aastal Ojamaa, rüüstasid 1429. aastal Bergenit ning rüüstasid ka Liivimaa rannikut.