Erinevus lehekülje "Andreas Knopken" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 3 baiti ,  3 aasta eest
P
frantsiskaanlane > frantsisklane
P (frantsiskaanlane > frantsisklane)
[[1510. aastad|1510. aastate]] alguses tegutses Knopken jutlustajana Riias, kuid otsustas sealt siiski peagi lahkuda. Aastatel [[1515]]–[[1517]] õppis ta Ingolstadti ja Frankfurt-Oderi ülikoolides, kuid tema stuudium jäi siiski lõpetamata. Ta naasis Treptowisse ning uuendas ja tihendas oma suhteid Bugenhageniga. Viimase mõjutusel hakkas ta [[1520]]. aasta paiku reformatsiooni toetama. [[1521]]. aastal naasis ta Riiga, asudes seal tegutsema esimese luterliku jutlustajana.
 
Knopkeni tegevus äratas peagi elavat vastukaja Riia kodanikes, kellest üha suurem osa asus teda toetama. Murdepunktiks sai [[1522]]. aasta suvel toimunud dispuut Knopkeni ja katoliiklaste esindaja, võimalik, et frantsiskaanlasefrantsisklase [[Antonius Bomhower]]i vahel. Vaidlus lõppes küll sellega, et mõlemad pooled kuulutasid endid selle võitjateks, kuid Riia linnas libises ülekaal seejärel protestantide kätte. Riia raad asus Knopkenit igati toetama, kuid Riia toomkapiitel hakkas tema tegevusele vaatama pigem viltu. [[1523]]. aastal sattus tugeva surve alla tema vend Jakob, kes oli umbes 1520. aastal saanud Riia toomhärraks. Jakob otsustas oma toomhärra kohast loobuda ja asus ümber [[Wittenberg]]i, kus temast sai samuti protestant. Andreas jäi aga rae kaitse all oma jutlustajakohale edasi.
 
Andreas Knopkenil õnnestus oma seisukohad usuküsimustes ka trükkida lasta, see leidis aset [[1524]]. aastal Wittenbergis. Tema teesidele kirjutas eessõna [[Philipp Melanchthon]]. [[1529]]. aastal koostas Knopken koos [[Johannes Briesmann]]iga Riia linna kirikukorralduse, mis [[1533]]. aastal võeti üle ka [[Tallinn]]a ja [[Tartu]] poolt. Knopken tegutses aktiivselt ka evangeelse koolikorralduse sisseseadmise juures.
114 123

muudatust

Navigeerimismenüü