Johann Briesmann
Johann või Johannes Briesmann (ka Briessmann, Brießmann, Brismann; 31. detsember 1488 Cottbus – 1. oktoober 1549 Königsberg) oli saksa usureformaator ja teoloog.
Briesmann sündis Brandenburgis Cottbusis, kus tema pere kuulus linna patritsiaadi hulka. 1510. aastal astus Briesmann frantsisklaste mungaordu liikmeks, 1518. aastal asus ta õppima Oderi-äärse Frankfurdi ülikoolis. 1520. aastal siirdus ta aga Wittenbergi, kus liitus peagi Martin Lutheri juhitud reformatsiooniga. 1522. aastal sai ta sealt teoloogiadoktori kraadi. Samal aastal läks ta Cottbusi, kus ta väitles frantsisklastega mungatõotuse ja muude teoloogiliste probleemide üle. Sama aasta lõpus pöördus ta Wittenbergi tagasi.
1523. aastal siirdus Briesmann Lutheri soovitusel ja reformatsioonist mõjustatud Saksa ordu kõrgmeistri Albrecht von Hohenzollerni kutsel Königsbergi, kus ta 1525. aastal aitas välja töötada evangeelset kirikukorraldust. Samal aastal ta ka abiellus, olles esimene abielus jutlustaja Preisimaal. Briesmann oli kõrgmeistrist hertsogiks saanud Albrechti lähikondne, olles tema lossijutlustajaks.
1527. aastal kutsuti Briesmann aga Riia linna, et ta seal üldise kirikukorralduse välja töötaks. Koos Andreas Knopkeniga koostasidki nad 1529. aastal Riia kirikukorralduse, mis 1533. aastal ka Tallinna ja Tartusse laienes. Briesmann ise tegutses Riias kuni 1531. aastani, misjärel ta Preisimaale tagasi pöördus. Tema tagasipöördumise põhjusteks olid halvenev tervis ja ilmselt ka poliitilised vastuolud, kuna hertsog Albrechti usaldusalusena äratas ta eestkätt umbusaldust Liivi ordu leeris.
Liivimaalt naasmise järel oli Briesmann jutlustajaks Königsbergi toomkirikus. 1544. aastal aitas ta välja töötada uut Preisimaa kirikukorraldust. Seejärel tekkisid tal aga vastuolud hertsog Albrechti soosiku Andreas Osianderiga, kelle usuõpetus kaugenes luterluse põhivoolust. 1549. aastal muutus tüli avalikuks, kuid samal aastal suri Briesmann katku.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Leonid Arbusow noorem, Die Einführung der Reformation in Liv-, Est- und Kurland. Riia: Deubner, 1921.