Leonhard Viljus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P ohitser > ohvitser
1. rida: 1. rida:
'''Leonhard Viljus''' ([[28. märts]] [[1904]] Kokora vald, Tartumaa – [[17. jaanuar]] [[1970]] Nõmmküla, Rakvere rajoon) oli eesti [[laskur]].
'''Leonhard Viljus''' ([[28. märts]] [[1904]] Kokora vald, Tartumaa – [[17. jaanuar]] [[1970]] Nõmmküla, Rakvere rajoon) oli eesti [[laskur]].


Ta kuulus aastatel 1933–39 laskurina Eesti koondisse.
Ta kuulus aastatel 1933–1939 laskurina Eesti koondisse.


Viljus lõpetas 1927 allohitseride kooli. Ta töötas 1929–40 Narvas Jaanilinna kindluses vanemallohvitserina noorte väljaõppe alal. 1938 sai ta veltveebli auastme. Samal aastal andis riigihoidja talle kuldkäekella.
Viljus lõpetas 1927 allohvitseride kooli. Ta töötas 1929–1940 Narvas Jaanilinna kindluses vanemallohvitserina noorte väljaõppe alal. 1938 sai ta veltveebli auastme. Samal aastal andis riigihoidja talle kuldkäekella.


1940 võeti Punaarmeesse, 1941. andis end [[Porhov]]i all sakslastele vangi, misjärel jätkas teenistust Saksa sõjaväes kus sai 1942 Stalingradi all haavata. 1943. aastal, kui [[Otto Skorzeny]] hakkas Saksamaal moodustama väesalka Itaalia vangistatud diktaatori [[Benito Mussolini]] vabastamiseks, valiti sinna mõne teise eestlasega koos ka Leonhard Viljus.
1940 võeti ta Punaarmeesse, 1941 andis end [[Porhov]]i all sakslastele vangi, misjärel jätkas teenistust Saksa sõjaväes, kus sai 1942 Stalingradi all haavata. 1943. aastal, kui [[Otto Skorzeny]] hakkas Saksamaal moodustama väesalka Itaalia vangistatud diktaatori [[Benito Mussolini]] vabastamiseks, valiti sinna veel mõne eestlasega koos ka Leonhard Viljus.


1944 naasis ta Eestisse, elas ja töötas Nõmmküla sovhoosis.
1944 naasis ta Eestisse, elas ja töötas Nõmmküla sovhoosis.
13. rida: 13. rida:
==Saavutused==
==Saavutused==
Viljus on võitnud maailmameistrivõistlustel võistkondlikult 4 medalit:
Viljus on võitnud maailmameistrivõistlustel võistkondlikult 4 medalit:
* 1937 sõjapüssist 20 lasku põlveltasendist hõbeda
* 1937 sõjapüssist 20 lasku põlvelt – hõbemedal
* 1937 20 lasku püstiasendist hõbeda
* 1937 20 lasku püstiasendist – hõbemedal
* 1937 3 × 20 lasku pronksi
* 1937 3 × 20 lasku – pronksmedal
* 1939 sõjapüssist 3 × 20 lasku pronksi
* 1939 sõjapüssist 3 × 20 lasku – pronksmedal


Ta osales Eesti-Soome maavõistlusel aastatel 1933–34, 1935 (1. koht individuaalarvestuses) ja 1936. Tuli 1938–39 5 korda meeskondlikult Eesti meistriks. On püstitanud 3 individuaalset Eesti rekordit ja osalenud 6 meeskondliku rekordi püstitamisel.
Ta osales Eesti-Soome maavõistlusel aastatel 1933–1934, 1935 (esikoht individuaalarvestuses) ja 1936. Tuli 1938–1939 5 korda meeskondlikult Eesti meistriks. On püstitanud 3 individuaalset Eesti rekordit ja osalenud 6 meeskondliku rekordi püstitamisel.


Isiklikke rekordeid:
Isiklikke rekordeid:
*väikepüssist 3 × 20 lasku 580 ja 20 lasku põlvelt 198 (1937)
*väikepüssist 3 × 20 lasku 580 ja 20 lasku põlvelt 198 (1937)
*3 × 40 lasku 1140 ja 40 lasku püsti 375 (1937)
*3 × 40 lasku 1140 ja 40 lasku püsti 375 (1937)
*vabapüssist 3 × 20 lasku 550 (1938)
*vabapüssist 3 × 20 lasku 550 (1938)


Viljus oli suurmeister täiskaliiber- (1935) ja väikepüssist (1937) laskmises.
Viljus oli suurmeister täiskaliiber- (1935) ja väikepüssist (1937) laskmises.

Redaktsioon: 28. mai 2017, kell 18:18

Leonhard Viljus (28. märts 1904 Kokora vald, Tartumaa – 17. jaanuar 1970 Nõmmküla, Rakvere rajoon) oli eesti laskur.

Ta kuulus aastatel 1933–1939 laskurina Eesti koondisse.

Viljus lõpetas 1927 allohvitseride kooli. Ta töötas 1929–1940 Narvas Jaanilinna kindluses vanemallohvitserina noorte väljaõppe alal. 1938 sai ta veltveebli auastme. Samal aastal andis riigihoidja talle kuldkäekella.

1940 võeti ta Punaarmeesse, 1941 andis end Porhovi all sakslastele vangi, misjärel jätkas teenistust Saksa sõjaväes, kus sai 1942 Stalingradi all haavata. 1943. aastal, kui Otto Skorzeny hakkas Saksamaal moodustama väesalka Itaalia vangistatud diktaatori Benito Mussolini vabastamiseks, valiti sinna veel mõne eestlasega koos ka Leonhard Viljus.

1944 naasis ta Eestisse, elas ja töötas Nõmmküla sovhoosis.

Ta on maetud Tapa kalmistule.

Saavutused

Viljus on võitnud maailmameistrivõistlustel võistkondlikult 4 medalit:

  • 1937 – sõjapüssist 20 lasku põlvelt – hõbemedal
  • 1937 – 20 lasku püstiasendist – hõbemedal
  • 1937 – 3 × 20 lasku – pronksmedal
  • 1939 – sõjapüssist 3 × 20 lasku – pronksmedal

Ta osales Eesti-Soome maavõistlusel aastatel 1933–1934, 1935 (esikoht individuaalarvestuses) ja 1936. Tuli 1938–1939 5 korda meeskondlikult Eesti meistriks. On püstitanud 3 individuaalset Eesti rekordit ja osalenud 6 meeskondliku rekordi püstitamisel.

Isiklikke rekordeid:

  • väikepüssist 3 × 20 lasku 580 ja 20 lasku põlvelt – 198 (1937)
  • 3 × 40 lasku 1140 ja 40 lasku püsti – 375 (1937)
  • vabapüssist 3 × 20 lasku – 550 (1938)

Viljus oli suurmeister täiskaliiber- (1935) ja väikepüssist (1937) laskmises.

Välislingid