Eesti Informaatikakeskus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Eesti Informaatikakeskus''' (lühend: EIK) oli aastatel 1997–2001 Eesti Vabariigi Riigikantselei haldusalas ning seejärel aastani 2003 [[Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]i valitsemisalas tegutsenud asutus<ref name="EE"/>, mis tegeles riigi [[Infosüsteem|infosüsteemide]] ja e-riigi teenuste keskse väljaarendamisega ning nende igapäevase töö tagamisega, samuti Eesti [[info- ja kommunikatsioonitehnoloogia]] alase kogemuse |
'''Eesti Informaatikakeskus''' (lühend: EIK) oli aastatel 1997–2001 Eesti Vabariigi Riigikantselei haldusalas ning seejärel aastani 2003 [[Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]i valitsemisalas tegutsenud asutus<ref name="EE"/>, mis tegeles riigi [[Infosüsteem|infosüsteemide]] ja e-riigi teenuste keskse väljaarendamisega ning nende igapäevase töö tagamisega, samuti Eesti [[info- ja kommunikatsioonitehnoloogia]] alase kogemuse ning <nowiki>[[infoühiskond|infoühiskonna]]</nowiki> ideede levitamisega. Välja anti ajakirja [[Arvutimaailm]] ja osaleti rahvusvahelise ajakirja Baltic IT&T väljaandmisel. EIK direktor oli [[Imre Siil]]. Aastal 2003 liideti EIK ja [[Riigihangete Keskus]] ning selle tulemusena pandi alus [[Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus]]ele<ref name="EE"/>. |
||
== Viited == |
== Viited == |
Redaktsioon: 19. aprill 2017, kell 12:54
Eesti Informaatikakeskus (lühend: EIK) oli aastatel 1997–2001 Eesti Vabariigi Riigikantselei haldusalas ning seejärel aastani 2003 Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsenud asutus[1], mis tegeles riigi infosüsteemide ja e-riigi teenuste keskse väljaarendamisega ning nende igapäevase töö tagamisega, samuti Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase kogemuse ning [[infoühiskond|infoühiskonna]] ideede levitamisega. Välja anti ajakirja Arvutimaailm ja osaleti rahvusvahelise ajakirja Baltic IT&T väljaandmisel. EIK direktor oli Imre Siil. Aastal 2003 liideti EIK ja Riigihangete Keskus ning selle tulemusena pandi alus Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusele[1].