Uim: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
7. rida: 7. rida:
{{Vaata| Kalauimed}}
{{Vaata| Kalauimed}}
Kalauimed jagunevad paaris- ja paarituteks uimedeks. Paarisuimed on [[kõhuuimed|kõhu]]- ja [[rinnauimed]] (mõnel liigil ka pärakuuim - nt [[tursk]]), paaritud aga [[seljauimed|selja]]-, [[sabauim|saba]]- ja [[pärakuuim]]. Seljauimi võib olla kuni kolm, mõnedel liikidel on selja-, saba- ja pärakuuim lindina kokku kasvanud (näiteks [[angerjas|angerjal]] ja [[emakala]]l).
Kalauimed jagunevad paaris- ja paarituteks uimedeks. Paarisuimed on [[kõhuuimed|kõhu]]- ja [[rinnauimed]] (mõnel liigil ka pärakuuim - nt [[tursk]]), paaritud aga [[seljauimed|selja]]-, [[sabauim|saba]]- ja [[pärakuuim]]. Seljauimi võib olla kuni kolm, mõnedel liikidel on selja-, saba- ja pärakuuim lindina kokku kasvanud (näiteks [[angerjas|angerjal]] ja [[emakala]]l).

==Vaata ka==
*[[Seljauim]]


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 4. aprill 2017, kell 16:44

 See artikkel räägib elundist; uimaks nimetatakse ka joovet

Uimed on veeloomade liikumisorganid, mis on tekkinud jäsemest või nahakurrust.[1] Uimed esinevad muu hulgas kaladel, kahepaiksetel, mõnedel tigudel.

Kõrgemate loomade jäsemed evolutsiooni käigus arenenud ürgkalade uimedest.

Kalauimed

 Pikemalt artiklis Kalauimed

Kalauimed jagunevad paaris- ja paarituteks uimedeks. Paarisuimed on kõhu- ja rinnauimed (mõnel liigil ka pärakuuim - nt tursk), paaritud aga selja-, saba- ja pärakuuim. Seljauimi võib olla kuni kolm, mõnedel liikidel on selja-, saba- ja pärakuuim lindina kokku kasvanud (näiteks angerjal ja emakalal).

Vaata ka

Viited

  1. EE 10. köide, 1998.