Dinoflagellaadid: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 24. rida: | 24. rida: | ||
Enamik dinoflagellaate kuulub mere[[plankton]]isse, vähem leidub [[magevesi|magevees]] elavad vorme. Dinoflagellaatide populatsioon ja levik sõltub suuresti temperatuurist ja [[soolsus]]est. Nendest umbes pooled on [[autotroof]]sed ning [[ränivetikad|ränivetikate]] järel on nad arvukuselt eukarüootsete vetikate seas teised. [[Primaarprodutsendid|Primaarprodutsentidena]] on nad tähtsal kohal vee toiduahelates. Mõned liigid, näiteks ''[[zooxanthella]]'', elavad [[endosümbioos|endosümbiontidena]] mereloomades ja teistes protistides, samuti mängivad nad olulist rolli [[korallriff|korallrifide]] ökosüsteemis. Mõned dinoflagellaadid on ka röövloomad, üksikud vormid parasiitsed. |
Enamik dinoflagellaate kuulub mere[[plankton]]isse, vähem leidub [[magevesi|magevees]] elavad vorme. Dinoflagellaatide populatsioon ja levik sõltub suuresti temperatuurist ja [[soolsus]]est. Nendest umbes pooled on [[autotroof]]sed ning [[ränivetikad|ränivetikate]] järel on nad arvukuselt eukarüootsete vetikate seas teised. [[Primaarprodutsendid|Primaarprodutsentidena]] on nad tähtsal kohal vee toiduahelates. Mõned liigid, näiteks ''[[zooxanthella]]'', elavad [[endosümbioos|endosümbiontidena]] mereloomades ja teistes protistides, samuti mängivad nad olulist rolli [[korallriff|korallrifide]] ökosüsteemis. Mõned dinoflagellaadid on ka röövloomad, üksikud vormid parasiitsed. |
||
Mõnedel liikidel esineb [[bioluminestsents]]i. Ka Eestis võib hilissuve õhtuti [[Läänemeri|Läänemeres]] kohata veele eresinise kuma andvaid dinoflagellaate ''([[Alexandrium ostenfeldii]]'').<ref>Olli, K. (2016) [http://moritz.botany.ut.ee/~olli/PE/Loeng03.pdf "Protistid. Alveolaadid."] Ökoloogia ja maateaduste instituut, Tartu Ülikool. lk 13.</ref><ref>Kauko, H. (2013) [https://helda.helsinki.fi/bitstream/handle/10138/40341/gradu_HannaKauko.pdf?sequence=1 Stimulated and natural patterns of bioluminescence in the dinoflagellate ''Alexandrium ostenfeldii''.] Helsingi Ülikool, Bioloogia ja keskkonnateaduste teaduskond, Keskkonnainstituut. Magistritöö.</ref><ref>[http://www.gof2014exhibition.net/et/non-indigenous-species Võõrliigid | Soome lahe näitus 2014] (Vaadatud 27.03.2017)</ref> |
|||
== Klassid == |
== Klassid == |
||
| 29. rida: | 31. rida: | ||
*''[[Noctiluciphyceae]]'' |
*''[[Noctiluciphyceae]]'' |
||
*''[[Syndiniophyceae]]'' |
*''[[Syndiniophyceae]]'' |
||
==Viited== |
|||
{{viited}} |
|||
[[Kategooria:Vetikad]] |
[[Kategooria:Vetikad]] |
||
Redaktsioon: 27. märts 2017, kell 04:37
| Protistid | |
| Taksonoomia | |
| Domeen | Eukarüoodid Eukaryota |
| Riik | Kromalveolaadid Chromalveolata |
| Superhõimkond | Alveolaadid Alveolata |
| Hõimkond | Dinoflagellaadid Dinoflagellata |
Dinoflagellaadid (Dinoflagellata) ehk vaguviburvetikad on alveolaatide superhõimkonda kuuluv suur rühm protiste. Dinoflagellaate on teada umbes 4000 liiki.
Enamik dinoflagellaate kuulub mereplanktonisse, vähem leidub magevees elavad vorme. Dinoflagellaatide populatsioon ja levik sõltub suuresti temperatuurist ja soolsusest. Nendest umbes pooled on autotroofsed ning ränivetikate järel on nad arvukuselt eukarüootsete vetikate seas teised. Primaarprodutsentidena on nad tähtsal kohal vee toiduahelates. Mõned liigid, näiteks zooxanthella, elavad endosümbiontidena mereloomades ja teistes protistides, samuti mängivad nad olulist rolli korallrifide ökosüsteemis. Mõned dinoflagellaadid on ka röövloomad, üksikud vormid parasiitsed.
Mõnedel liikidel esineb bioluminestsentsi. Ka Eestis võib hilissuve õhtuti Läänemeres kohata veele eresinise kuma andvaid dinoflagellaate (Alexandrium ostenfeldii).[1][2][3]
Klassid
Viited
- ↑ Olli, K. (2016) "Protistid. Alveolaadid." Ökoloogia ja maateaduste instituut, Tartu Ülikool. lk 13.
- ↑ Kauko, H. (2013) Stimulated and natural patterns of bioluminescence in the dinoflagellate Alexandrium ostenfeldii. Helsingi Ülikool, Bioloogia ja keskkonnateaduste teaduskond, Keskkonnainstituut. Magistritöö.
- ↑ Võõrliigid | Soome lahe näitus 2014 (Vaadatud 27.03.2017)